Vene saadikud ei taha eesti keeles rääkida

Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) saadikud kutsuvad president Arnold Rüütlit jätma välja kuulutamata seadust, millega riigikogu 4. detsembril muutis eesti keele kohalike volikogude asjaajamiskeeleks.

EÜRP esimees Viktor Andrejev ning tema kaaslased Valentina Võssotskaja ning Jevgeni Tomberg arvavad riigikohtu 1998. aasta otsusele viidates, et õigusi ega vabadusi ei saa piirata seadusega, mille vastuvõtmiseks piisas lihthäälteenamusest.

EÜRP esindajad nimetavad põhiseadusevastaseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) uut sõnastust, mille järgi valla- ja linnavolikogude ning -valitsuste istungid toimuvad ainult eesti keeles.

Nad viitavad põhiseaduse 52. paragrahvile, mille järgi võib paikkondades, kus püsielanike enamuse keel pole eesti keel, kasutada omavalitsusorganite sisemise asjaajamiskeelena püsielanike enamuse keelt.

KOKS-i uus sõnastus lubab aga vaid istungite osalist või täielikku tõlkimist sellesse teise keele, märgivad EÜRP saadikud.

Kõigest sellest lähtudes kutsuvad kolm saadikut presidenti seadust mitte välja kuulutama.

4. detsembril võttis riigikogu vastu Isamaaliidu algatatud ja põhiseaduskomisjonis põhjalikult ümber töötatud seaduse, mis sätestab, et kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel.

Eesti keeles peetakse ka volikogu ning linna- või vallavalitsuse istungid ning vormistatakse volikogu määrused, otsused ja protokollid.

Valitsus võib kohalikule omavalitsusele anda õiguse kasutada sisemises asjaajamises teist keelt, kui see on omavalitsuse püsielanike enamuse keel.

Kui valitsus on selle õiguse andnud, võidakse volikogu ja linna- või vallavolikogu istungi töö eesti keelde tõlkida. Volikogu istungite protokollid võib peale eesti keele vormistada ka püsielanike enamuse keeles.

Seadus jõustub järgmise aasta 21. oktoobril, seega hakkab kehtima järgmistel kohalikel valimistel moodustuvate volikogude ning linna- või vallavalitsuste jaoks.

Eelnõu vastuvõtmist seadusena toetas 42 põhiliselt valitsusliitu kuuluvat riigikogulast. Vastuhääli oli üheksa, erapooletuid neli.

Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees Tiit Toomsalu ütles arutelul, et seadus ei lahenda Narva, Sillamäe, Maardu ja Paldiski probleeme, vaid karmistab mitte-eestlastele kehtestatud reegleid.

Isamaaliit algatas eelnõu eesmärgiga tasakaalustada oma erakonnakaaslase Kadri Jäätma, mõõduka Tõnu Kõivu ning reformierakondlase Paul-Eerik Rummo esitatud ning 21. novembril seadusena vastuvõetud eelnõu, mis kaotas riigikogu ja kohalike volikogude saadikukandidaatitele kolm aastat tagasi kehtestatud nõude osata eesti keelt.

Samal eesmärgil algatas Isamaaliit eelnõu, mis muutis eesti keele riigikogu asjaajamiskeeleks. Selle seaduse võttis parlament vastu 20. novembril.