Vene poliitikud nõuavad lihtsamat eksamit

Haridusminister Mailis Rand kutsus sel nädalal kokku komisjoni, mis peaks võimuliitu kuuluvate vene poliitikute sõnul töötama välja senisest leebemad keeleeksami nõuded Eesti kodakondsuse taotlejatele.

Keskerakondlasest rahvastikuminister Eldar Efendijev teatas kolmapäeval riigikogus, et eksamid on küllaltki rasked. “Seepärast ongi moodustatud ministrite vahel töörühm, kus on ka riigikogu liikmeid, et vaadata üle keeleeksamite tingimused,” lausus ta.

Hiljuti Reformierakonnaga liitunud Sergei Ivanovi kinnitusel juhtis Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastane komisjon oma viimases raportis Eesti võimude tähelepanu üle-aru karmidele kodakondsuse saamise nõuetele.

“On selge, et riigil tuleb astuda samme keelenõuete lihtsustamiseks, kuna kodakondsuseta isikute arv Eestis on liiga suur ja naturalisatsiooniprotsess seiskumas,” märkis Ivanov Eesti Päevalehele.

Tema hinnangul on eksamitingimused ebaõiglased just Narva ja kogu Ida-Virumaa inimeste jaoks. “Oma lojaalsust tõestanud inimesed väärivad kodakondsust ilma lisatingimusteta,” leidis Ivanov.

Selle pärast muretses ka Keskerakonna rahvasaadik Mihhail Stalnuhhin. “Iga siia tulnud välismaa ajakirjanik imestab, kuuldes, kui palju Eestis on halli passiga isikuid. Veel rohkem imestab ta, kui kuuleb keeleeksami reeglitest,” lausus Stalnuhhin, kelle minister Rand on arvanud uue komisjoni liikmeks.

Valdavalt keeleekspertidest koosnevat komisjoni hakkab juhtima haridusministeeriumi keeletalituse juhataja Tõnu Tender.

Oma määramisest sellele kohale alles neljapäeva õhtul teada saanud Tender ei osanud komisjoni eesmärkide ja töö kohta veel täpseid selgitusi anda. Tema sõnul ei tarvitse keelenõuded leevendada.

“Euroopa Nõukogu raporti suhtes on olnud eri hinnanguid. On kinnitatud, et meie eksamid vastavad rahvusvahelistele normidele,” lausus Tender. “On ka väidetud, et kodakondsuse ja keeletaseme eksamid on liiga keerulised ja võiksid enam arvestada inimeste töö spetsiifikat.”

Eksamikeskuse riigikeele osakonna juhataja Ada Lumiste sõnul ei saa statistika põhjal kuidagi väita, nagu ei tuleks inimesed eksamitega toime. “Lugemis- ja kuulamisülesandeid tehakse hästi — passiivne keeleoskus on paljudel tasemel,” lausus Lumiste. “Rääkimise ja kirjutamisega on rohkem raskusi.”

Ta lisas, et juba jaanuarist rakendub kord, mis vähendab eksamil lugemise osa.

Endine haridusminister Tõnis Lukas nimetas kodakondsuse ja keelenõuete leevendamise katset omariikluse vastaseks.

“See oli avalöök, et Keskerakond, keda võib toetada kuni 60 protsenti muukeelsetest inimestest, saaks enne järgmisi valimisi oma valijaskonda kasvatada. Selleks tuleb kodakondsuse saamine lihtsamaks teha,” märkis isamaaliitlane Lukas.

Lukase sõnul on komisjonid tema ja minister Katrin Saksa ülesandel eksameid analüüsinud ka 2000. ja 2001. aastal. Mingit eriolukorda pole ja küsimus on puhtalt poliitiline.

Reformierakondlasest välisminister Kristiina Ojuland ütles parlamendis, et valitsus ei kavatse kodakondsuspoliitikat muuta.