Vene pensionärid on oma keeleoskusega rahul

Integratsiooni sihtasutuse tellitud uuringust selgus, et oma eesti keele oskuse suhtes on kõige ebakindlamad 15-19- ja 30-39-aastased mitte-eestlased.

Oma eesti keele oskusega on mitte-eestlastest kõige enam rahul üle 60-aastased pensionärid.

Uurimuse tulemusi analüüsinud sotsioloogi Ivi Proosi sõnul on noorte inimeste ebakindlus oma eesti keele oskuse suhtes tõsine sõnum vene koolidele.

“See on väga negatiivne parameeter ja võib kaasa tuua terve rea staatusekonflikte,” ütles ta kolmapäeval ajakirjanikele.

Proosi sõnul on keeleõppe projekt üles ehitatud täiskasvanutele ning vaja oleks täiendavaid keelesuutlikkust tõstvaid projekte just gümnaasiumiealistele.

Uuringust selgub samas, et 39 protsenti küsitlusele vastanud mitte-eestlastest paneks oma põhikoolis õppiva lapse või lapselapse vene kooli, kus umbes poolt ainetest õpetatakse vene keeles. Oma gümnaasiumiealise järeltulija paneks enamik vastanutest vene kooli, kus umbes poolt ainetest õpetatakse vene keeles, või vene kooli, kus umbes poolt ainetest õpetatakse võõrkeeles.

Eesti kooli, kus kogu õpe käib eesti keeles, paneks oma põhikoolilapse vaid 13,8 protsenti ning gümnaasiumisse 19,2 protsenti vastanud mitte-eestlastest.

Proos lisas, et 68 protsenti üle 60-aastastest mitte-eestlastest peab oma keeleoskust piisavaks tõenäoliselt seetõttu, et neil ei ole vaja eriti palju eesti keeles suhelda.

30-39-aastased on oma keeloskuse suhtes kriitilised aga seetõttu, et nende vanuses on tööturul kõige suurem konkurents, ütles Proos.

Ta lisas, et kõige paremini oskavad eesti keelt Eesti kodakondsusega muulased, samas on viimase kahe aasta jooksul oluliselt suurenenud ka Eestis elavate kodakondsuseta venelaste eesti keele oskus.

332 küsitletud mitte-eestlasest pidas 31,9 protsenti vastanutest oma eesti keele oskust üldiselt ebapiisavaks ning 21 protsenti täiesti ebapiisavaks.