Vene parlamendisaadikud: jätke kuju rahule

Ka sel nädalal Tallinnas peetud Euroopa parlamentide esimeeste konverentsil tõusis teemaks pronkssõduri tulevik.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden sõnas, etVene mõistab mälestusmärgi ümber tekkinud pingeid, vahendab Postimees. “Loomulikult ma tean, et minevik on toonud teie maale palju valusaid sündmusi, kuid loodan siiralt, et minevik ei blokeeri tulevikku.”

Vene parlamendi alamkoja, riigiduuma aseesimees Oleg Morozov teatas, et jagab venekeelset elanikkonda esindava Konstitutsioonipartei muret pronkssõduri asjus. “Meie omalt poolt avaldame lootust, et Eestis võidavad need jõud, kes leiavad probleemile õiglase ja väärika lahenduse.”

Opositsiooni surve alla sattunud valitsuses puudub pronkssõduri tuleviku suhtes üksmeel, nagu ka eesti ja vene kogukonnaks lõhenenud ühiskonnas, sest kui Reformierakond soovib mälestusmärgile leida uue koha, siis Keskerakond on sellele vastu.

Pronkssõduri teisaldamine ei muuda olukorda, arvab Venemaa parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu väliskomitee esimees Mihhail Margelov. “Mälestusmärk viiakse ära, kuid koht jääb alles, inimesed jäävad ikka seal käima ja ühiskond radikaliseerub.”

“Purustada mälestusmärke — see on bolševism, mis võtab võimust revolutsiooni ajal. Nii oli Nõukogude Venemaal pärast 1917. aasta oktoobrit ja uuel Venemaal augustis 1991. Eesti on aga tsiviliseeritud Euroopa riik, ELi liige, mis liigub evolutsiooniteed pidi.”

Margelov, kes on Venemaa välispoliitika kujundamisele lähedalseisev poliitik, ei jätnud samas muljet, nagu võiks pronkssõdur muutuda Eesti-Vene suhete suurprobleemiks.