Vene õppekeelega gümnaasiumid õpetavad eesti keeles nõutavast rohkem aineid
2010/2011. õppeaastal on kohustuslik õpetada gümnaasiumides eesti keeles eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikat ja Eesti ajalugu. Üleminek osalisele eestikeelsele aineõppele ei puuduta vene õppekeelega põhikoole, kus eestikeelne aineõpe on koolidele vabatahtlik, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Koolidele, kes õpetavad gümnaasiumiastmes neljale kohustuslikule eestikeelsele õppeainele lisaks matemaatikat, bioloogiat, geograafiat, keemiat, füüsikat, inimeseõpetust, kunsti või kehalist kasvatust eesti keeles, on kavandatud toetuse maksmine iga täiendava eesti keeles õpetatava kohustusliku õppeaine kohta arvestusega 70 000 krooni ühe õppeaine kohta, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ühe kooli kohta.
Eestis on käesoleval õppeaastal 62 vene õppekeelega või kakskeelset gümnaasiumi, nende seas seitse täiskasvanute gümnaasiumi. 2010/2011. õppeaastal toetatakse 48 gümnaasiumi kokku 9 110 000 krooniga. Seega õpetab enamus vene õppekeelega koole eesti keeles aineid kohustuslikust enam. Kuus gümnaasiumi õpetab eesti keeles üheksat või rohkemat ainet. Eelmisel õppeaastal toetati 41 gümnaasiumi 6 950 000 krooniga.
Toetust makstakse eestikeelse aineõppe läbiviimise toetamiseks (õpetajate motiveerimine, õppevara koostamine ja soetamine, õpilaste ja õpetajate klassiväliste eesti keele keskkonnas toimuvate tegevuste läbiviimine jms). Eestikeelne aineõpe on õpe, kus õpetaja õpetab eesti keeles ning kasutusel on eestikeelsed õppematerjalid. Eestikeelse terminoloogia edastamist vene keeles läbiviidava tunni raames ei määratleta eestikeelse õppena. Eesti keeles õpetav õpetaja peab vastama eesti keele oskuse nõuetele ning ta peab vastama õpetaja kvalifikatsiooninõuetele.
Haridus- ja teadusministeerium on 2007. aastal alanud üleminekut eestikeelsele õppele toetanud veel õppevara ja ainesõnaraamatute väljaandmise, mahuka õpetaja- ja koolijuhtide koolituse ja üliõpilaste praktika rahastamisega ning õpetajate metoodilise nõustamisega. Samuti on aastaid olnud õpetajatel võimalik õppida tasuta eesti keelt ning möödunud õppeaastast rakendus edukalt mentorite programm.
Üleminek on planeeritud järk-järguliselt ning jõuab lõpule järgmisel õppeaastal, mil kõik koolid peavad õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt 60% riiklikus õppekavas kehtestatud kohustusliku õppe mahust.
Käesoleval sügisel kaardistab ministeerium kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides eestikeelse aineõppe sisseviimise mahu ning kvaliteedi ning planeerib lähtuvalt sellest tegevused, millega jätkata koolide toetamist ühtse Eesti haridussüsteemi tagamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks.
