Vene õpilased paluvad õiguskantsleril kontrollida eralütseumi projekti
Õpilaste esindajad kahtlustavad, et poliitilistel kaalutlustel õppekeelega mängimise tulemusel kaob neil tulevikus võimalus saada kvaliteetset gümnaasiumiharidust korraga eesti ja vene keeles.
"Meie hinnangul on optimaalne variant praegu see, et endised venekeelsed gümnaasiumid jätkavad üleminekut osalisele eestikeelsele õppele vastavalt seaduses sätestatule ja riik omalt poolt tagab võimaluse eesti keele õpetamise kvaliteedi parandamiseks ka põhikoolis," ütles Õpilasesinduste Assamblee esinduskogu liige Stefan Zabolotnõi.
"Seega me oleme vastu ülemineku sisulisele torpedeerimisele ja seame kahtluse alla ka kohalike omavalitsuste juriidilise õiguse poliitilistel kaalutlustel luua selleks vastavaid skeeme," kõneles ta.
Õpilased märgivad oma kirjas, et Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart korduvalt kinnitas oma avalikes sõnavõttudes, et eragümnaasiumi asutamise algatus tuleneb sellest, et Tallinna linn ei soovi täita põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat nõuet, et riigi- või munitsipaalgümnaasiumi õppekeeleks on eesti keel.
Sellest lähtudes palus assamblee õiguskantslerit anda hinnangut, kas kohaliku omavalitsuse poolt eragümnaasiumi loomine eesmärgiga vältida eestikeelse õppe tagamise kohustust, on seaduspärane või mitte.
"Meid teeb murelikuks fakt, et sellise vene eralütseumi loomine Tallinnas tekitab olukorda, kus venekeelse põhikooli vilistlane kaotab võimaluse valida haridustee jätkamiseks gümnaasiumi, kus on tagatud kakskeelne õppe," ütles Zabolotnõi.
Puhtalt eestikeelses gümnaasiumis hariduse saamine on tema sõnul vene põhikooli vilistlase jaoks praegu veel raskendatud ja puhtalt venekeelses gümnaasiumis õppimine, kus puudub osaline eestikeelne aineõpe, toob ilmselgelt hiljem probleeme kõrgkoolidesse astumisel.
