Vene õpetajad kardavad tööta jääda

Vene koolijuhid suhtuvad kavandatavasse venekeelse gümnaasiumihariduse reformi umbusklikult, selgub uuringust.

Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi direktriss Galina Ivanova ütles Eesti Päevalehele, et tema kooli õpetajate reformivastasusel on kaks põhjust — nad kardavad kaotada tööd ning identiteeti.

“Õpetajad kardavad kaotada töökohta ja kuna lisaks on olemas kartus, et vene keele osatähtsuse vähenedes kaotavad noored ka kontakti vene kultuuriga, siis suurenevad hirmud veelgi,” lausus Ivanova.

Samas lisas Ivanova, et väga paljud õpetajad soovivad eesti keeles õpetada, ent suur hulk õpilasi ei saa keelest aru.

TNS Emori korraldatud vene gümnaasiumide uuringust selgub, et kakskeelset õpet peab kas väga vajalikuks või pigem vajalikuks 83 protsenti küsitlusele vastanud koolijuhtidest ja 71 protsenti õpetajatest.

Suur osa venekeelsete gümnaasiumide juhtidest (92 protsenti) ja õpetajatest (88 protsenti) on reformi suhtes äraootaval seisukohal. Suurim vastasseis (36 protsenti) kakskeelsele õppele üleminekul valitseb Tallinna vene gümnaasiumide juhtide seas.

Haridusminister Toivo Maimets peab oluliseks, et teadvustataks, et kakskeelne õpe on parem alternatiiv täielikult eestikeelsele koolile, kuna aitab vene noortel samaaegselt säilitada vene emakeelt, kultuurilist identiteeti ja kuuluvustunnet.