Noore Kaardiväe teatel kogunes üle saja nende aktivisti Eesti saatkonna juurde plakatitega „Fašism ei lähe läbi”, „Eesti, kus on austus ajaloo vastu?”, „Nõukogude sõdurid kinkisid teile vabaduse”, „Hävitage kohe häbiväärne stend”, „Ärge sülitage ajaloo peale”, „Eesti võimud on praegused fašistid”, „Häbi Eesti võimudele” jne.

Nõuti Euroopa vabastanud veteranide mälestuse mõnitamise lõpetamist, teatab Molodaja Gvardija oma veebilehel. Molodaja Gvardija leiab, et pronkssõduri juurde üles pandud stend, kus öeldakse, et Nõukogude sõjaväelased on okupandid, on Eesti võimude provokatsioon.
Eesti Moskva saatkonna pressiatašee Indrek Kiverik lausus Delfile, et keskpäeval ilmusid saatkonna ette kohale kümmekond inimest organisatsioonist Noor Kaardivägi, kes lõid oma lipud ja plakatid püsti ja hakkasid piketeerima.

Üsna peatselt saabus kohale ka politseiks ümbernimetatud Vene miilits ja rääkis meeleavaldajatega, mispeale nood lahkusid. Kohale jäid vaid kaks meest, kes kordamööda hakkasid plakatit hoides piketeerima. Kiveriku sõnul on taoline ühemehemeeleavaldus Venemaal lubatud ja seetõttu miilits selle vastu midagi ei teinud.

Saatkonnale anti üle ka kaitseminister Jaak Aaviksoo nimele adresseeritud inglisekeelne avaldus pronkssõduri juures oleva teksti vastu protesteerimiseks. Meeleavaldus käis Kiveriku sõnul läbi kõigist meediakanalitest, ent jäi igal pool kolmandajärguliseks uudiseks.

Kaitseministeerium teatas täna omakorda, et infotahvlid langesid vandalismiakti ohvriks ja on seetõttu ajutiselt eemaldatud, ent asendatakse peatselt.

Vene noorteorganisatsioon oli aga väga kuri. „Tõnismäel asunud pronkssõdur oli pool sajandit eestlastele fašismist vabastamise sümbol. Uued võimud koristasid ta aga 2007. aastal kesklinnast surnuaiale. See kutsus kohalike elanike hulgas esile protestiaktsiooni. Meeleavaldused ajas laiali politsei ja selle käigus hukkus Venemaa kodanik Dmitri Ganin,” teatab Molodaja Gvardija.

Eesti antifašistliku komitee sekretär Andrei Zarenkov ütles ajakirjanikele, et antifašistid kavatsevad sõdur-vabastaja mälestusmärgi ümbernimetamise Euroopa inimõiguste kohtusse kaevata.

„Et kollektiivseid kaebusi Strasbourg’i kohtus ei arutata, on vaja, et selle poole pöörduks veteran, kes enne seda oleks läbi käinud kohalikud kohtud, kus tema hagi ei oleks rahuldatud. Mitte ühegi riigi seadusandluses ei ole praegu selget otsust selle kohta, et Nõukogude Liit oleks mingi riigi okupeerinud, seetõttu on meie okupantideks või nende järeltulijateks nimetamine juriidiliselt ebaõige, inimlikust vaatepunktist aga tekitab hoopiski nördimust,” ütles Zarenkov.

Molodaja Gvardija tuletab meelde, et just Eesti kollaboratsionistid panid toime suure osa sõjakuritegudest Venemaal, Valgevenes, Slovakkias ja Eestis endas (sõja ajal oli Molodaja Gvardija andmetel Eestis üle 140 koonduslaagri, kus hukkus üle 120 000 inimese). Tallinnas korraldatavat ka tänapäeval endiste hitlerlaste ja nende toetajate kongresse, kus kõlab valjuhäälselt revanšistlik retoorika ja kiidetakse natside kaasajooksikuid.

„Juba mitmendat korda lähevad Eesti võimud suure võidupäeva eelõhtul silmnähtavale provokatsioonile,” ütles Molodaja Gvardija koordinatsiooninõukogu kaasesimees Aljona Aršinova. „Kuidagi teisiti ei saa nimetada Eesti võimude praktiliselt mõnitavat selgitust oma tegevusele, kes kinnitavad, et solvav silt on üles pandud seetõttu, et sobivamat nimetust ausambale ei õnnestu leida. Need pidevad Eesti võimude provokatsioonid toimuvad Eesti vene elanikkonna jätkuva diskrimineerimise foonil. Me leiame, et Eesti režiimi permanentne tegevus pole midagi muud kui mitte-eestlastlastest elanikkonna vastane moraalne genotsiid.”

„Nõukogude armee sõdurid võitlesid mehiselt kogu eesti rahva vabaduse eest, vabastades ta fašismist. Praegu näeme me, et fašism võtab revanši. Eesti ajalugu tõlgendatakse praegu nii, nagu on kasulik võimule. Me astume välja sellise suhtumise vastu sõduritesse, kes hukkusid, vabastades eestlasi natside käest. Me nõuame stendi viivitamatut maha võtmist. Pronkssõdur pole midagi muud kui ausammas inimestele, kes vabastasid kogu tsiviliseeritud maailma 20. sajandi kõige hullemast ohust – fašismist,” ütles Aršinova.