Rustam Aksjonenko oli kodakondsuse taotlejate nimekirjas teist korda, mullu taotles talle kodakondsust tollane reformierakondlasest rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.

Peaminister Andrus Ansip on Aksjonenkole kodakondsuse andmise põhjendusena maininud Juri Lotmani arhiivi väljaostmist ning selle Eestisse jäämise tagamist. Kuid samal ajal viivad Aksjonenko juurest niidid “oravate” parteikassani.

Meedias on läbivalt väidetud, et ta omab osa Eestis tegutsevast väetisterminaliettevõttest AS DBT. Selle juhatuse liige ja Aksjonenko kauaaegne kompanjon Vladimir Volohhonski on erakonnale teinud sadade tuhandete kroonide eest annetusi, kandes erakonna arvele viimati vahetult enne kevadisi riigikogu valimisi kokku 210 000 krooni. Seekord seadis Aksjonenko kandidatuuri üles reformierakondlasest kultuuriminister Laine Jänes, keda on hiljem asunud toetama ka sotsist rahvastikuminister Urve Palo ja IRL-i liikmest regionaalminister Vallo Reimaa.

Mullu detsembris tekkis eelmiste valitsusparteide — Reformierakonna ja Keskerakonna — vahel tüli toona Edgar Savisaare esitatud Andrei Filatovi teenete üle. Viimase blokeerimisele vastasid keskparteilased omakorda reformierakondlaste esitatud Aksjonenko läbikukutamisega.

Ka üks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi esitatud kandidaat on otseselt aidanud oma erakonna kukrut täiendada. Selleks on AS-i Narva Elektrijaamad juhataja asetäitja Vladimir Šiškov. Internetis rippuvatelt vanadelt Res Publica lehekülgedelt võib lugeda, et Šiškov on pälvinud oma erakonda toetanud tegevuse eest kõrge tunnustuse ehk hõbemärgi ja seda otsesõnu rahastamise korraldamise eest.

Lisaks neile kahele on kultuuriminister Jänes teinud ettepaneku anda eriteenete eest kodakondsus pikamaajooksjale Vjatšeslav Košelevile ning Juhan Parts on esitanud Narva Elektrijaamade õlitehase tootmisjuhi Aleksandr Kaidalovi kandidatuuri.

Praegune eriteenete eest kodakondsuse andmise kord ei luba esitatud kandidaatide nimesid enne lõpliku otsuse tegemist ametlikult avalikustada.

Eile kinnitas siseministeerium, et neil on järgmise aasta alguses valmimas seadusemuudatus, mis lubaks kandidaatide nimed avalikustada.

“Praegu ei tohi nimesid välja anda, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega. Kuid me kavatseme valmistada ette seadusemuudatuse, mille järgi võimalikud eriteenete eest kodakondsuse saajad peavad vastutasuks sellele aule olema nõus oma nimede avalikustamisega,” teatas ministeeriumi esindaja.