Vene kutsekoolid liiguvad eestikeelse õppe suunas
Sihtasutuse ja OÜ Miksike koostöös loodud erialamaterjalide sari koosneb erialatekstidest ja joonistest, vahetult teksti juures olevate sõnade tõlgetest ning ülesannetest. Välja antud materjalid sisaldavad näiteks kinnisvarahoolduse, programmijuhtimise, treimistööde ja höövel-spooni õppevara.
Tallinna tööstushariduskeskuses ligi 25 aastat keevitamist õpetanud ja oma teadmised õppematerjaliks vormistanud Tatjana Karaganova sõnul tundsid õpilased juba ammu säärase õppematerjali järele vajadust. “Hiljem koos eesti keevitajatega töötades on sellest palju kasu,” ütles Karaganova.
Praegu õpib vene keeles ligi kolmandik kõigist kutsehariduse omandajatest. Eestikeelset aineõpet on alustanud juba 10% vene kutsekoolidest, samal ajal ei ole ligi 80% lõpetajatest suutelised sooritama kesktaseme eesti keele eksamit.
Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõuniku Maie Solli hinnangul on nii õpilased kui ka õpetajad hoiakult muutuseks valmis, kuid soovida jätavad teadmised. “Keeleoskus ei seisne mitte võimekuses, vaid läbimõeldud edasises suunavas tegevuses,” ütles ta.
Solli sõnul on näiteks Narva kutsehariduskeskuse õpilased väljendanud soovi, et ka kutseõppeasutustes mindaks üksikute ainete õpetamisel üle eestikeelsele õppele, et mitte jääda halvemasse seisu võrreldes osalisele eestikeelsele õppele üle läinud õpilastega.
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpetajad leidsid, et probleemiks on ka õpilaste erinev tase: koos õpivad nii nõrga kui ka väga hea eesti keele oskusega õpilased. “Lisaks on keeruline õpetajaid leida,” ütles õppejõud Signe Abel.
Alates 13. juunist avatakse tasuta veebikeskkond kutsekeel.ee, kus leidub hulganisti interaktiivseid harjutusi ja kuulamistekste. Lisaks ilmus Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava projekti raames spetsiaalselt kutsekoolide noorte huve arvestav õppekomplekt, mis koosneb õpikust, heli-CD-st, tavalisest ja e-töövihikust ning õpetajaraamatust. Sari on toimetatud ja retsenseeritud kooskõlas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonnaga.
Möödunud sügisest alustasid või jätkasid eestikeelsele õppele üleminekut kõik vene õppekeelega gümnaasiumid. Kõigi koolide 10. klasside kohustuslik aine oli eesti kirjandus, eestikeelset kohustuslikku aineõpet on üks tund nädalas. Eestikeelsele õppele üleminek tähendab järkjärgulist eestikeelsete ainete mahu suurendamist. See tähendab, et igal aastal lisandub 10. klassis õppimist alustavatele õpilastele vähemalt üks eestikeelne aine.
Lisaks eesti kirjandusele õpetati 2007/08. õppeaastal vene õppekeelega gümnaasiumides eesti keeles veel 23 ainet.
“Kõik vene õppekeelega güm-naasiumid on alustanud üleminekut edukalt,” hindas Irene Käosaar haridus- ja teadusministeeriumist. “Õpetajate valmisolek eestikeelseks aine-õppeks on suurenenud tänu koolituste tõhususele ning edulugude olemasolule,” ütles ta.
