Linnakantselei hakkab korrastama Vene kultuurikeskuse hoonega seotud rendilepinguid ja selgitab välja maja investeerimisvajadused.
Volikogu keskfraktsiooni liige Jaak Vihmand tegi volikogule ettepaneku nimetada Vene kultuurikeskus ümber Mere kultuurikeskuseks, kuna asutus ei ole mõeldud vaid vene kultuuri jaoks.
Vihmandi sõnul sobib nimetus Mere kultuurikeskus hästi, kuna Tallinnas on teisigi kultuurikeskusi, mis on saanud nime tänava järgi. Ta tõi näiteks Salme ja Sakala kultuurikeskuse. Vihmandi ettepanek ei leidnud volikogu toetust.
Tallinna linnavolikogu otsustas tänavu veebruari alguses kujundada Mere puiestee 5 asuva Vene kultuurikeskuse ümber linnaasutuseks, mida hakkab haldama kultuuriväärtuste amet.
Enne seda oli Tallinn lõpetanud AS-iga Rukon vastastikusel kokkuleppel Vene kultuurikeskuse rendilepingu ja maksnud selle eest hüvitiseks 2,35 miljonit krooni.
Rendilepingu lõpetamist taotlesid Ohvitseride majana tuntud hoones tegutsevad kultuurikollektiivid.
Linn kavatseb kultuurikeskuse paari aasta jooksul renoveerida. Selle aasta eelarve näeb Vene kultuurikeskusele ette viis miljonit krooni, millest piisab vaid hädapärase remondi tegemiseks. Tallinna linnapea Jüri Mõisa sõnul kulub kultuurikeskuse kordategemiseks vähemalt 50 miljonit krooni.
1993. aastal Vene kultuurikeskuse haldamiseks asutatud AS-i Rukon omanikeringi kuulusid ärimees ja Tallinna linnavolikogu liige Gennadi Ever (50 protsendiga), ajalehtede Estonija ja Vesti väljaandja Rukon Info (25 protsendiga) ja Ülevenemaaline Laevastiku Traditsioonide ja Reliikviate Fond (25 protsendiga).
Kuni möödunud aasta lõpuni oli Vene kultuurikeskuse direktor 10. märtsil Tallinnas tapetud meediaärimees Vitali Haitov.
