Põhja prefektuur sai eelmise aasta juunis avalduse haridus- ja teadusministeeriumilt, kes kahtlustas, et Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi hoolekogu esitatud taotlus saada luba gümnaasiumi õppekeelena vene keele kasutamiseks võib olla võltsitud.

Kohtueelse uurimisega tuvastati Põhja prokuratuuri pressiesindaja Arno Põdra sõnul, et Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu esimees Bessedin ja hoolekogu liige Blintsova olid koos teiste Tallinna venekeelsete koolide esindajatega kokku leppinud, et esitavad 07.05.2012 ühiselt Tallinna linnavolikogule koolide hoolekogude taotlused, millega sooviti valida koolide õppekeeleks vene keel.

Blintsova ja Bessedin ei kutsunud aga gümnaasiumi hoolekogu reaalselt kokku, kuid koostasid hoolekogu koosoleku protokolli selliselt, nagu oleks koosolek füüsiliselt toimunud. Tegelikult kogusid nad hoolekogu liikmete seisukohad kokku hoopis e-kirjade, vestluste ja varasemate koosolekute andmete põhjal.

Nendest kokku kogutud seisukohtadest nähtub Põdra sõnul, et hoolekogu liikmed pooldasid vene õppekeele valimiseks taotluse esitamist Tallinna linnavolikogule. Seega, olgugi et protokoll vormistati reaalselt mitte toimunud koosoleku kohta, oli hoolekogu ühtne tahe siiski suunatud taotluse esitamisele.

Sellest lähtudes asus prokuratuur seisukohale, et Blintsova ja Bessedin rikkusid küll haridus- ja teadusministri määrust, mis puudutab hoolekogu otsuse vastuvõtmise korda side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu, kuid tegemist ei ole dokumendi võltsimisega ega võltsitud dokumendi kasutamisega karistusseadustiku mõttes ehk kuriteoga.