Vene koolide eestikeelne õpe vajab kontrollimist

 (97)
Kool, klass
Päevaleht/Pressifoto

Haridusministeeriumi hinnangul on venekeelsetes gümnaasiumides üleminek osalisele eestikeelsele õppele läinud rahuldavalt, kuid algaval õppeaastal tahab ministeerium veenduda, et eestikeelne õpe vastab õppekavale ja õpitakse ikka eesti keeles.

“Meil on kuulujutu tasemel signaale, mis annavad aimu, et mitte kõikides koolides ei õpetata neid aineid eesti keeles, nagu koolid ise väidavad,” põhjendab haridusministeeriumi asekantsler Katri Raik kvaliteedikontrolli vajadust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Koole asuvad kontrollima ministeeriumi välishindamisosakonna eksperdid. Et enamik üldhariduskoole on kohalike omavalitsuste hõlma all, kutsutakse protsessis osalema ka omavalitsuste esindajad.

Üleminek eestikeelsele õppele algas mullu, kui kõik vene õppekeelega koolid pidid alates 10. klassist asuma eesti keeles õpetama vähemalt eesti keelt ja kirjandust. Sel õppeaastal tuleb lisaks valida muusika või ühiskonnaõpetus. Ministeeriumi andmetel langes liisk sagedamini muusikaõpetuse kasuks.

Jõhvi vene gümnaasium valis direktrissi Mare Lihtsa sõnul ühiskonnaõpetuse, sest käepärast oli eesti keelt valdav õpetaja. Lihtsa arvates eelistavadki paljud koolid valida selle aine, mille õpetaja valdab paremini eesti keelt.

Valga linnapea Ivar Unt viitab, et Valga vene gümnaasiumis on üleminek osalisele eestikeelsele õppele sujunud suuremate tõrgeteta, kuigi riik ega linn pole õppe taset süstemaatiliselt kontrollinud. “Ma usun, et kui eestikeelse õppega oleksid koolis mingid suuremad hädad, oleks see informatsioon juba linnavalitsusele teada,” ütleb ta.

Novembris avab haridus- ja teadusministeerium Narvas, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja Tartus nõustamiskeskused, milles asub tööle üks töötaja.

Projektijuhi ülesanne on teha koolidesse regulaarselt visiite ja nõustada venekeelsete koolide eestikeelset õpet läbi viivaid õpetajaid. Nõustamisega ei tegele siiski pelgalt projektijuhid, lõviosas jääb see viimasel kahel aastal vajaliku koolituse läbinud inimeste kanda.

Osalisele eestikeelsele õppele ülemineku hõlbustamiseks vajaliku nõustajakoolituse on läbinud umbes 100 pedagoogi.

“Kõigil õpetajatel on võimalus pöörduda keskustesse, et saada metoodilist abi või arutada oma ettepanekuid,” selgitab rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines