Praeguseks on haridusministeeriumil teada, et peaaegu pooltes koolides hakatakse eeloleval sügisel lisaks kohustuslikule eesti kirjandusele rääkima eesti keeles ka kehalise kasvatuse tunnis, kolmandik koole on kavva võtnud eestikeelse muusikaõppe. 15 kooli ehk pea veerand hakkab eesti keeles õpetama ka matemaatikat ja 13 kooli ühiskonnaõpetust, vahendab ETV24.

“Kõik 63 Eesti vene õppekeelega kooli, sealhulgas ka täiskasvanute gümnaasiumid ja eragümnaasiumid on kinnitanud oma valmisolekut. Eks me peame ka aru andma, et eesti kirjandus on üleminekuks ka suhteliselt lihtne. Meil on ju eesti keele kui teise keele õpetajaid päris palju,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik “Aktuaalsele kaamerale”.

Seda, et paika ei pea hirmujutud, nagu jääks riigikeelse õpetuse korral venekeelsete laste haridus nigelamaks, näitab nende koolide praktika, kus üht või teist ainet juba aastaid eesti keeles õpitakse.

Näiteks eelolev õppeaasta ei muuda midagi Tallinna 53. keskkoolis, sest eesti kirjandust õpetatakse seal eesti keeles juba mitu aastat. “Peale selle julgen nüüd juba öelda, kuna eksamitulemused on meil käes ja just täna hommikul vaatasin tulemusi — lastel on keskmine pall päris kõrge — 80 ringis, võib-olla isegi natukene rohkem,” kõneles kooli direktor Maie Bragina.

Haridusministeeriumi asekantsler Katri Raik kohtus kõigi Tallinna venekeelsete koolide juhtidega, et eelseisva etapiviisilise reformi algus veelkord läbi analüüsida ning võimalikele küsimustele vastata.