Vene komisjonijuht pahandab eestlastega

„Te tahate väga ajalugu ainult oma soovi järgi ette kujutada. Paljusid sündmusi vaatate must-valgelt. Teie arusaama järgi on Eesti ja eesti rahvas väike, kuid uhke, kes Nõukogude Liidu kuritegude pärast kannatas.”

Selliste sõnadega iseloomustab eestlasi esmaspäeval Eestisse saabunud Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov. Kossatšov tunnistab intervjuus Eesti Päevalehele, et ajalugu on keeruline ja mõningaid asju on ümber hinnata väga raske. Ent eestlased lähevad tema hinnangul oma arusaamades ühekülgsuse lõksu.

„Te sulete silmad teistele sündmustele,” kõneleb Kossatšov eestlastest. „Mõistan väga hästi, miks see nii on. Teil on tõesti vaja igati oma rahvuslikku identiteeti ja iseseisvust kinnistada. Täiesti normaalne, kuid näen, et siin ratsutatakse kuldsel keskteel eesmärgile jõudmata.”

Kossatšov on nõus sellega, et kokkulepe Nõukogude Liiduga 1939. aasta septembris oli Eestile peale sunnitud. „Aga vaatame Tartu rahu Venemaa jaoks?” küsib ta kohe vastu. „Kas see polnud mitte juhuslikult Venemaale peale sunnitud? Ilmselt samuti oli. Räägimegi siis, kes ja kunas mida tegi.”

Teiseks näiteks valib Kossatšov 1930. aasta sündmused. „Eesti ajaloos esitatakse pidevalt versiooni, et Eestis oli demokraatlik ja vaba riik, aga totalitaarne Nõukogude Liit hävitas selle,” sõnab ta. „Kuid Eesti polnud 1930. aastail sugugi nii demokraatlik riik.”

Kolmandaks võiks Kossatšovi meelest vaielda nende 80 000 kutsealusese, kes läksid teenima SS-vägedesse. „Saan aru, et neid peetakse nüüd Eesti iseseisvuse eest võitlejateks,” tähendab ta. „Aga loeme selle vande teksti. Seal on öeldud, et täidetakse Adolf Hitleri käske. Sedagi peab teadma.”

Kossatšovi hinnangul on Eesti ja Venemaa suhted päris halvad: nii halvad pole need tema meelest varem olnud viimase 15 aasta jooksul, kogu iseseisvusaja jooksul. „Viimase poolteise-kahe aasta jooksul on suhted halvenenud,” ütleb ta. „Meil oli tunne, et ilmingud, mida meie peame Eesti–Vene suhetes negatiivseks, põhiliselt need, mis puudutavad venekeelset elanikkonda, olid seotud teie püüdega oma iseseisvust ja identiteeti kindlustada.”