Vene inimõiguslane: venekeelse vähemuse olukord Kesk-Aasias on palju hullem kui Balti riikides
Teisipäeval alanud kahepäevaline konverents, mille korraldas organisatsiooni MTÜ Natsivaba Eesti, kummastas Jurovit sellega, et seal räägiti läbisegi inimõigustest, poliitikast, venekeelsete inimeste valust ja vene keelest, kirjutas RusDelfi.
Venemaa presidendi juures asuva kodanikuühiskonna ja inimõiguste edendamise nõukogu liige Jurov küsis, kas inimõigused on individuaalsed või kollektiivsed. "Probleem on selles, et niipea, kui hakkame rääkima kollektiivsetest inimõigustest, ei tohi me unustada, et väga tihti osutume ise vähemuses olevaks."
Kui sellises olukorras tahetakse kaitsta vähemuse õigusi, algab kohe jutt enamuse õigustest. "Kui te toetate näiteks juttu heteroseksuaalse enamuse õigustest Venemaal, siis peate te automaatselt toetama ka etniliste eestlaste enamust Eestis. Kõik, sõbrad! Te kas kasutate individuaalseid õigusi ja siis kaitstakse iga inimest, meeldib ta teile või mitte, või me räägime gruppidest, aga gruppides osutume kõige tihemini rõhutud vähemuses olevaks," rääkis Jurov. Seetõttu oli Jurov kriitiline kollektiivsete õiguste jutu suhtes, sest see võib lüüa just venekeelse vähemuse organisatsioone väljaspool Venemaad.
Jurov polnud nõus päris mitmete konverentsi lõppavalduse mõtetega, mis kritiseerisid venelaste olukorda Eestis ja Lätis. "Kasahstanis ja Türkmenistanis on olukord palju hullem. Me kas mõistame, et on kohtasid, kus sadu venekeelseid inimesi istub vanglates või on tapetud, või me saame aru vaid oma isiklikest probleemidest," lausus Jurov.
Jurov andis hiljem Delfile videointervjuu, milles rääkis lisaks olukorrale endises Nõukogude Liidus ka inimõiguste teema politiseerumisest ja inimõiguste rikkumisest Venemaal.
Ta lausus, et kahjuks on inimõiguste teema endises Nõukogude Liidus liiga politiseeritud. Ta viitas nõukogudeaegsetele inimõiguslastele, kes ütlesid, et inimõigused puudutavad üldinimlikke väärtusi ja standardeid. Poliitika käsitleb aga alati huvisid. "Liiga palju on õiguste kaitsest rääkijate seas neid, kes tahavad inimeste õiguste kaitsmise asemel poliitilisi PR-punkte teenida," ütles Jurov.
