Vene abiturient kutsus Uspenskit võidusambale pärga viima
"Lugupeetud härra saadik!
Venemaa Tallinna saatkonna pressiteenistus teatas eelmisel nädalal, et Teie ja Teie kolleegid kavatsevad asetada 22. septembril „Tallinna Saksa vägedest vabastamise 65. aastapäeva puhul“ pronkssõduri jalamile pärjad. Mind paneb imestama, et Te olete valinud oma aktsiooni tarbeks just selle kuupäeva, kuigi Saksa väed olid Tallinna maha jätnud juba mõni päev varem.
18. september 1944 nimetas presidendi kohusetäitja prof. Jüri Uluots laialdase koalitsiooni baasil uue valitsuse, mille etteotsa kinnitati Otto Tief. See valitsus deklareeris Eesti Vabariigi olemasolu de facto, samuti kinnitas tema neutraliteeti käimasolevas sõjas.
22. septembril 1944 vallutas pealetungiv Punaarmee Tallinna, mille Saksa okupatsiooniväed olid juba mahajätnud, kuid kus nad kohtasid eestlaste vastupanu. Riigis tegutses seaduslik Otto Tiefi valitsus ja Pika Hermanni tornis lehvis sini-must-valge lipp. Punaarmee sõdurid rebisid meie rahvuslipu vardast maha ja panid selle asemele punalipu. Sel päeval algas Eestis teine Nõukogude okupatsioon.
2007. aastal kuulutas riigikogu 22. septembri Vastupanuvõitluse päevaks, millega mälestatakse isamaa kaitsjaid, kes võitlesid natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku okupatsioonirežiimi vastu. Sel aastal võtavad kooliõpilased ja tudengid osa pidulikust üritusest Vabadussamba (Vabadussõja võidusammas) juures, kus mälestatakse hukkunuid ja avaldatakse tunnustust Eesti vabaduse eest võitlejatele. Ka meie kavatseme sellest koos sõpradega osa võtta.
Lugupeetud Nikolai Nikolajevitš! Tänane Venemaa deklareerib kõigil tasemetel oma erinevust Nõukogude Liidust ja eitab sidet kommunistliku režiimiga. Kutsun Teid üles asetama samuti 22. septembril pärga Vabadussamba juurde, et rõhutada sellega uue demokraatliku Venemaa väärtusi, mis on vaba kommunistlikkust ikkest ja piisavalt tugev, et tunnustamaks minevikuvigu.
Ilma kahtluseta saaks sellest sammust kui märk uuest leheküljest Eesti-Vene suhetes ja see suudaks veenda Eesti elanikke selles, et Venemaa on muutunud paremuse poole ja ei kanna endas agressiivseid plaane meie riigi suhtes nagu see oli aastatel 1939 ja 1944.
Loodan Teiepoolsele mõistmisele!
Lugupidamisega,
Sergei Metlev
Abiturient. Eesti kodanik."
Märtsi algul kritiseeris Metlev, olles siis 17-aastane, Venemaa suursaadikut Nikolai Uspenskit Vene ajalehes Tribuna avaldatud arvamuse eest, milles suursaadik väitis, et Eestis viiakse keelenõuete märgi all läbi õpetajate kaadripuhastust ning koolides toimub mitteavalik venekeelsete õpilaste ahistamine.
