Velsker soovitas lapsel jupp nööri võtta
“Ja siis hakkas koolivelsker rääkima, et ma mõtlen ennast haigeks. Et kui ma olen kogu aeg haige, võtku ma jupp nööri või mingu hullumajja… Ütles, et nagunii sinust keegi ei hooli. Võib-olla lähedased, aga vaevalt,” lausus Sirli.
Kodus rääkis ta velskri nõuannetest ka õele ja emale. Šokis ema Merle võttis tütre käekõrvale ja tormas kooli, kus saadi üsna ruttu tõe jälile. Kui tütar velskrilt küsis: “Mis siis oleks saanud, kui oleksingi nööri võtnud?” vastas too otse: “Miks sa siis ei võtnud?!”
“Ma ei uskunud oma kõrvu! Sain aru, et selle inimesega pole enam midagi rääkida. Tõusin, et lahkuda, kuid ta keeras ukse lukku ja tahtis asjad selgeks rääkida. Ja kujutage ette, ta viskus me ette põlvili maha… Lõpuks saime ukse lahti ja läksime välja,” lausus ema.
Reedel teatas Merle asjast nii haridusministeeriumi kui Kose vallavalitsusse.
Merle sõnul on ta tütar tõesti tihti haige, kuid see ei anna velskrile õigust lapsele nii öelda.
“Ta on palju puudunud, kogu aeg on haige. Viimase nädala käis palavikuga koolis. Ta käis uuringutel, aga alles järgmise aasta alguses saame kurgumandlilõikusele,” ütles murelik ema.
Merle ei taha, et velsker töö kaotaks või karistada saaks, vaid et ta enam mitte kunagi mitte kellelegi niimoodi ei ütleks.
Esmaspäeval käis koolis asja uurimas valla haridus- ja kultuurinõunik, kellele velsker kirjutas seletuskirja.
Nõunik kardab, et toimunud on teineteise mittemõistmine.
Kooli direktor Aarne Puistama on veendunud, et velsker ei soovitanud lapsel end üles puua. “Asi on selles, et meie doktor on äärmiselt leebe inimene. Ta on siin 20 aastat töötanud. Ta pole mitte kellelegi halvasti öelnud!”
Velsker ei mõista, miks Sirli pere tema vastu mässu tõstis. Pärast seda kui Sirli end reedel kraadimas käis, vestles ta enda sõnul tüdrukuga ja uurinud, millega laps veel tegeleb.
“Sirli kurtis, et kõik õhtune aeg kulub õppimisele ja et ta tunneb end juba pikka aega halvasti. Küsisin, miks ta end pidevalt kraadib. Siis läks jutt üle mõtlemisele. Just positiivsele mõtlemisele. Püüdsin selgitada, et enamik haigusi saab alguse mõtlemisest,” jätkas kooliõde ja lisas, et jõudis jutuga lõpuks negatiivse mõtlemise tagajärgedeni.
“Siis ütlesin talle, et selline masendus võib tekitada stressi ja võib lõppeda jupi nööri otsimisega. Ma ei öelnud ju seda nii, nagu tema sellest aru sai. Siin on toimunud vääritimõistmine,” sõnas ta.
