„On võimalik valida ka sellist riigikogu, kus üldse palka ei maksta, aga siis nad saavad raha kellegi teise käest,“ rääkis Velliste Delfile. „Kõige olulisem on see, et riigikogu liige oleks sõltumatu.“

Tema sõnul on olemas mingisugune kuldne kesktee, kus ühelt poolt ei tohi olla ühegi saadiku palk ülekohtuselt kõrge ja teiselt poolt ei tohiks ta mõelda kogu aega oma isiklikule heaolule, vaid saaks pühenduda tööle.

„Saadik peab olema sel määral sõltumatu ja vaba, et ta saaks mõelda olulistele asjadele, mitte oma pere sissetulekutele,“ lausus Velliste. „Sellest oleneb kogu parlamendi töö kvaliteet.“

Velliste tõi illustreeriva näite Iisraelist, mille luure maksis oma töötajatele riigi keskmist palka, et tööle ei tuldaks raha pärast, vaid asja pärast. „Sellise loogika järgi võiks ka riigikogu liikme palk olla riigi keskmine,“ sõnas ta ja lisas, et maailmas pole ühtegi riiki, kus rahvas oleks rahul parlamendi töötasuga.

Velliste sõnul ei anna isegi kogu riigikogu eelarve kärpimine Eestile midagi juurde, sest võrreldes kogu riigi kuludega on see veetilk meres. „Seda tavaliselt ei tajuta,“ lausus ta. „Sellel on sümboli tähendus ja ajakirjanduses võimendatakse see üle.“

Kõik see ei tähenda tema sõnul, et hüvitiste teemat ei võiks arutada, aga teema avamine mõned kuud enne valimisi on äärmiselt populistlik. „Seda mõttevahetust uuesti avada enne järgmisi valimisi on äärmiselt populistlik ja äärmiselt odav,“ lausus Velliste. „Niisugust populismi ma ei toeta.“

Velliste lisas, et tuleks näha ka positiivset poolt - riigikogu on oluliselt kärpinud kuluhüvitisi ja külmutanud oma palga järgmiseks aastaks.