Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse välijuht Tanel Pajumaa selgitas, et ühelt poolt tulles on Veerenni ülekäigurajal ees tõkked, millest pole võimalik teisiti mööda minna kui neid läbides. Seega sealt hooga jalgrattaga ülekäigurajale sõita ei saa. "Ka tänases õnnetuses hukkunu tuli sealt poolt," märkis Pajumaa. Küll aga on linna poolt tulles võimalik nii jalgratturitel kui ka jalakäijatel tõkkeid vältida. Nende kõrvalt on lausa rada sisse tallatud.

Samal ülesõidul hukkus mullu üks 29-aastane naine. "Veerenni ülekäigukoht paikneb kohas, kus raudtee pöördub veidi," ütles Pajumaa. Nähtavus kummaski suunas on umbes sada meetrit ja seetõttu võib olla keeruline veenduda raudtee ületamise ohutuses. "Kuid iseenda ohutuse tagamiseks tuleb raudtee läheduses olla alati väga tähelepanelik. Peatuda hetkeks nii jalakäija kui ka ratturina ning veenduda, et rongi ei ole tulemas."

Turvalist raudteeületust aitab välijuhi sõnutsi tagada see, kui kõikides ettenähtud ületuskohtades on takistused. Paraku reaalsuses neid siiski kõikjal ei ole. "Alati oleks võimalik teha turvalisuse tagamiseks rohkem – lisada foorid, signaalid, tõkkepuud," lausus Pajumaa. Ta nentis, et tõsi on ka see, et turvalisus ei tule odavalt. "Kõige ideaalsem variant sääraste õnnetuste vältimiseks oleks ehitada tunnel, siis on välistatud igasugune jalakäija või jalgratturi ja rongi kohtumine."

Kesklinna vanem: raudteefirma peab muutma ülekäigud ohutuks

Täna teatas Tallinna Kesklinna valitsus, et teeb lähipäevil Eesti Raudtee juhtkonnale ettepaneku analüüsida koos liikluspolitsei ja kohalike elanikega raudteeületuskohtade ohutust ja selle tagamiseks kiirelt meetmeid võtta.

„Tänane traagiline õnnetus Veerenni ülekäigukohal näitas, et tegutseda tuleb viivitamatult ja kõiki asjaolusid arvestades,“ ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.