"On omavalitsusi, kes on kõikidest läbirääkimistest keeldunud, näiteks nt Pala või kelle läbirääkimisettepanekut pole vastu võetud, näiteks Tabivere," ütles Delfile rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna spetsialist Karel Hanni.

Samuti on Hanni sõnul valdasid, kes on läbirääkimiste lõpus ühinemisest keeldunud, näiteks Koeru, Värska ja Padise. Lisaks on seitse ühinemispiirkonda, kes ei täida ka pärast ühinemist 5000 elaniku nõuet, näiteks ei aita Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühinemine, Antsla ja Urvaste valla ühinemine nõutavat hulka elanike arvu täis saada.

"Keegi neist pole 5000 elaniku täitmiseks ajapikendust küsinud ning seda ei võimalda ka haldusreformi seadus," sõnas Hanni.

Kampaaniad aitasid elanike arvu kokku saada

Kuigi mitmed vallad (Raasiku, Kadrina jne) lubasid valda sisse kirjutamise eest auhindu ja nii ei saa välistada vaid ajutist elanikuks hakkamist sooviga võita auhind, vaadatakse Hanni sõnul haldusreformi käigus valla elanike arvu vaid ühe korra. "Loodetavasti kirjutavad inimesed end kampaaniate taustal sisse siiski nendesse omavalitsustesse, kus nad tegelikult elavad, näiteks varem on sissekirjutus lihtsalt tegemata jäänud."

Samas näiteks Kuusalu vald loosis välja reisi Kuubale, kuigi selles vallas elab üle 6500 inimese. Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et kampaania "Valda elama" on neil juba viimased neli aastat. "Varasematel aastatel oleme loosinud reisi kahele Türki ja Egiptusesse. Kampaania mõte on ergutada inimesi, kelle elukoht de facto on Kuusalu vald, oma anded ka rahvastikuregistris tegelikkusega kooskõlla viima," sõnas Kirtsi.

Kuuba reisi maksumus oli kahe reisija peale kokku 5000 eurot ja seda rahastati valla eelarvest.

Siiski ei aidanud kõiki valdasid ka pakutud auhinnad, näiteks Narva-Jõesuu ja Vaivara valla kampaania "Naaber aita!" käigus plaaniti välja loosida Subaru. Sellele vaatamata ei saanud vald 5000 elanikku täis, kirjutas venekeelne ERR. Enne kampaaniat elas neis omavalitsustes 4527 inimest ning kampaaniaga tõusis elanike arv veidi rohkem kui 250 inimese võrra. Praeguse seisuga jääb seaduses nõutavast 5000 elaniku miinimumnõudest puudu 211 inimest.

Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles aga Maalehele, et elanike arvu mitte täis saanud valdadele tehakse ettepanek, millise omavalitsusega nad võiksid ühineda ning hiljem toimub kas vabatahtlik ühinemine, vald sundliidetakse või kui omavalitsus suudab tõestada enda võimekust, jätkata ka iseseisvalt.

Alamõõduliste omavalitsustega edasise toimimise osas teeb uuel aastal riigihalduse ministrile ettepaneku piirkondlik reformikomisjon ning seejärel langetab otsuse valitsus.

„Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega. Kui need kolm kuud mööduvad, siis vabariigi valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku," sõnas Korb.