Mis on see info, mida inimesed peamiselt enda sotsiaalmeedia kanalites ja interneti postkastides hoiavad või jagavad? Kas seal on ka infot, mille kaotsiminek või avalikuks tuleks võiks kahju põhjustada?

Kuna PPA ei pääse ega soovigi pääseda väljaspool jälitusmenetlusi ligi inimeste sotsiaalmeedia või e-kirja "postkastidele" lugemaks seal sisalduvat infot, siis ei taha ka spekuleerida, mida inimesed seal hoida võivad. Võib küll eeldada, et tegemist võib olla kõikvõimaliku infoga, mida on võimalik e-kirja teel saata.

Kahju põhjustamise hindamisel on oluline täpsustada, mis liiki kahju põhjustada võidakse. Üldiselt ei ole väga tõenäoline, et midagi kuskilt postkastist kaotsi läheb. Lisaks on postkastidel enamasti "küljes" ka otsingu võimalus ehk siis, kui otsida postkatist nt sõna "autovõtmed", on võimalik sellist sõna sisaldav kiri leida üsna kerge vaevaga. Reaalses, füüsiliselt tajutavas maailmas sellist võimalust paraku pole.

Kindlasti ei tasu oma postkastis hoida kõikvõimalikke paroole, kasutajatunnuseid jms. Internetipanga kasutajatunnused ja koodid e-kirjakastis on kindlasti paha mõte ja võib põhjustada materiaalset kahju kui keegi peaks sinna ligi pääsema. Ent kui nüüd jällegi lähtuda nn "luureskandaalist", siis luureasutuse eesmärk on saada informatsiooni sellisel viisil, et subjekt ei ole sellest teadlik.

Kuivõrd tajuvad inimesed internetis avaliku ja erainfo piiri?

Üldiselt piiritleb iga inimene ise, kus kohast algab tema eraelu, seega see on inimeseti väga erinev. Mõne inimese jaoks on juba ka tema nimi erainfo.

Samas teise isiku jaoks ei ole probleemi pildistada ja seejärel internetti riputada fotot sellest, mis värvi aluspesu hommikul selga läks. Seega erainfo ja avaliku info piiri tajumine on sügavalt subjektiivse tunnetuse küsimus.

Mida saavad inimesed ise ära teha, et enda kontosid ja meilbokse jne. kaitsta ning nende turvalisust suurendada?

Ainuke 100% kindel kaitse on endale internetikontosid mitte luua. Kui vastata reaalse elu pinnalt, jättes kõrvale jälitusmaaniad ja kõikvõimalikud vandenõuteooriad, siis parim kaitse on valida endale korralik parool ja hoida see enda teada, mitte avada kahtlaseid linke, kasutada korralikku, kaasaegset viirusetõrjet ja seda ka pidevalt uuendada, et viirusedefinitsioonid oleksid pärit tänasest päevast, mitte eelmisest kuust.

Samuti ei teeks paha arvutit aeg-ajalt skänneerida nuhkvara vastu. Kõigeks selleks on saadaval ka üsna mõistlikud vabavaralised programmid.

Kas on ka mingeid soovitusi selle kohta, millise info jagamist ja hoiustamist internetis peaksid inimesed kindlasti vältima?

Ilmselt oleks mõistlik mitte riputada internetti oma kasutajatunnuseid, paroole, igasugust privaatset infot. Ehk siis see info, mida reaalses elus suvalisele inimesele tänaval edasi ei ütleks, võiks jääda ka internetti riputamata.

Alati võiks sellele mõelda, mida ikkagi internetis teiste inimestega jagatakse.