Kohus otsustas, et Veeberi maksukuritegudes süüdi mõistmine oli põhiseadusega vastuolus, kuna see tegu ei olnud sooritamise ajal veel seadusega karistatav, teatas Kanal 2 uudistesaade. Eelmise aasta novembris tegi inimõiguste kohus sama süüasja kohta otsuse, et Veeberile ei antud õigust õiglaseks kohtumõistmiseks.

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas, et Veeberi maksukuritegudes süüdi mõistmine oli põhiseadusega vastuolus, kuna see tegu ei olnud toimepanemise ajal Eestis veel seadusega karistatav. Eelmise aasta novembris tegi inimõiguste kohus sama süüasja kohta otsuse, et Veeberile ei antud õigust õiglaseks kohtumõistmiseks, teatas Kanal 2.

Aastaid tagasi mõisteti Tiit Veeber kõigis Eesti kohtuinstantsides süüdi maksude varjamises, kelmuses ja dokumentide võltsimises. Kuna politsei võttis Veeberilt seadusevastaselt ära kõik dokumendid, millega ta oleks saanud ennast kaitsta, rikuti tema õigust õiglaseks kohtumõistmiseks, mida tunnistas ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Uue kohtuotsuse järgi rikkusid Eesti kohtud Veeberi põhiõigusi veel teiseski paragrahvis — ta mõisteti süüdi seaduse rikkumises, mis selle sooritamise ajal ei olnud veel kriminaalseaduse järgi kuritegu.

Veeber ütles Kanal 2 uudistele, et tema kriminaalasjade puhul toimus alates reapolitseinikust kuni kõrgeima kohtuvõimuni “sulaselge ja tänaseks tõestatud inimõiguste rikkumine”.

“Minu küsimus on nüüd, et mida Eesti riik teeb,” sõnas Veeber.

Riigikohtu esimees Uno Lõhmus tunnistas Veeberi võitu kommenteerides, et Eesti seadustes ei ole siiani mehhanismi, mida teha siis, kui kohtumenetluses on rikutud mõnda konventsiooni sätet.

Tiit Veeber on ainus eestlane, kes on kahel korral võitnud Eesti riiki Euroopa Inimõiguste Kohtus.