Üks varises napilt enne pensionile jäämist teise ilma kevadel, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom. Teine läks vaid 41aastasena manalateele mõned kuud tagasi. Kolmas, kes sai 1. mail 50-aastaseks, lahkus siit ilmast alles eelmisel nädalal. Ühel oli surma põhjuseks infarkt, teisel insult, kolmandal südamepuudulikkusest tingitud tromb.

Kaks kolmest varasurnud vedurijuhist olid Eesti Raudtee palgal. Eesti Raudtee juhtkond kolme äkksurnud vedurijuhi osas mingeid süümepiinu ei väljenda: nende arvates võis siin pigem rolli mängida mitte tööstress, vaid pigem tööväline elu.

Ühtlasi vihjatakse võimalusele, et vedurijuhid püüavad arstliku komisjoni eest enda tervise olukorda varjata, ehkki üksikasjalikumalt keeldutakse seda momenti kommenteerimast.

Ilmselt hakkavad vedurijuhtide tervises välja lööma ka Eestis valitsenud nn transiidibuumi tagajärjed. Vedurimeeste ametiühingu juht Heino Rüütel märgib mornilt: “Stress ja pinge on meeste tervist tõsiselt kahjustanud. Need on alles esimesed surmad.”

Seega on tõeline õnneseen see vedurimees, kes sooduspensionini jõuab.

Rüütel lisab, et suurte naftavedude ajal tegid mehed aastas kuni 700 ületundi. Alla 200 ületunni ei teinud keegi. “Siis saadi ka korralikku palka, kuid peamiselt ületundide eest,” ütleb Rüütel.

“Praeguseks on sissetulekud seega katastroofiliselt langenud.” Vedurijuhi abi 8000 netokrooni peab Rüütel tervisetapmise eest viletsaks tasuks.

Aastasse 2004 jäi Eesti Raudteel nn pikkade veoõlgade kasutuselevõtmine ehk praegune kahe 12 tunnise vahetuse ja nende vahel 6tunnise puhkuse süsteem. 2001. aastal erastati tänaseks riigile tagasi ostetud Eesti Raudtee mäletatavasti ameeriklastele. Nende ajal kaotati aga Tapa kui sõlmjaama tähtsus ära, kus varem rongibrigaade vahetati.

Kindlasti lisas see firmale kokkuhoidu, kuid vedurijuhtidele ka koormust. Lisaks uurib Eesti Raudtee võimalusi kaotada ära ka vedurijuhtide abide ametid. Praegu peab Rüüteli juhitav vedurimeeste ametiühing Eesti Raudtee ja tema konkurendi E.R.S.iga lahingut, et ka 6-tunnine kohustuslik puhkus piirijaamas kuuluks vedurijuhtidel tasustamisele. Läbirääkimised ses küsimuses on juba aastaid tupikus.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase märkis, et raudteetöötajate tervisekontrolli sagedus sõltub isiku vanusest. Kontrollis tuleb käia 1 — 5 aasta tagant, kui tervishoiuarst ei määra seda sagedamini.

Samuti kontrollitakse enne sõitu pisteliselt vedurijuhtide tervist. Kui vedurijuht või abi on olnud haiguselehel kauem kui üks kuu, läbib ta tööle naastes uuesti terviskontrolli. Vedurijuhtide tervisetõendi koopiad saadab Eesti Raudtee tehnilise järelevalve ametile.