Vedler: Minka ja Rossi ärasaatmine oli järsk ja inetu
Vedler leidis, et Rein Minka ja Märten Rossi ärasaatmine oli järsk ja inetu. „See paistis välja natuke näotu, aga tegelikult selles ei ole midagi imelikku,“ rääkis Vedler, kelle sõnul avaldati näiteks Minkale tunnustust sujuvale eurole ülemineku eest ja ühtlasi öeldi, et „mees, me ei vaja sinu teeneid enam“.
Vedler ütles, et tegelikult ei ole pangajuhtide vahetuses midagi imelikku ja see võib ettevõttele isegi kasuks tulla. Ta meenutas, et varem töötas pangas kolm asepresidenti. „Enne oli ka Andres Sutt, kelle kohta ei täidetud pärast üldse,“ meenutas Vedler. „Mõnes mõttes on Eesti Pangas käärimist olnud juba pikka aega."
Keda esindab Männik?
Vedleri sõnul tekib küsimus, keda esindab panga nõukogu esimees Jaan Männik. „Tundub, et ta on rootslaste mees,“ lausus Vedler. Rootsi taustaga mees – väliseestlane, kes Eestisse naastes juhtis kõigepealt Eesti Telefoni, Eesti Telekomi ja nüüd Eesti Panka.
Vedler pakkus, et Männik võib olla Rootsi Rikspanga (Riksbanken) käepikendus Eestis. Männik tahab tema sõnul kulusid kokku tõmmata ja muuta pank avatumaks.
Vedler möönis, et Eesti Panga läbipaistvusega on küsimusi. Ta tõi näiteks, et pank ei ole siiamaani öelnud, kui suur oli nende eelmise aasta kasum või kahjum. Nõukogu võttis küll arvesse audiitori hinnangud, aga ei avaldanud auditeeritud aruannet.
Ajakirjaniku sõnul on varasemast aruandest võimalik välja lugeda, et keskpank sai 193 miljonit krooni kahjumit.
Vedler pidas võimalikuks, et see on seotud eurole üleminekuga ja rahvusvahelisel võlakirjaturul toimunuga. Ta lisas, et viimastel aastatel on panga tulemused järsult kukkunud.
Kohustused on suurenenud, sõnaõigus vähenenud
„Eesti Pank on kummaline moodustis, suur – võtab terve kvartali enda alla ja seal töötab palju inimesi,“ rääkis ta ja lisas, et kui teiselt poolt vaadata millised on Euroopa Keskpanga nõuded, võib tekkida küsimus, kas sinna oleks ametnikke hoopis juurde vaja.
Eestlased on Vedleri sõnul harjunud, et meil on väga õhuke riik, aga Euroopas on vastupidi – igale asjale peab olema oma ametnik.
Vedler märkis, et Eesti keskpangale on seoses eurotsooniga liitumisega aruandlust ja statistikat juurde tulnud. „Eesti Pank on läinud kinnisemaks ja aruanded napimaks,“ kõneles Vedler. „Frankfurdist öeldakse, et ei tohi nii palju avalikustada. Keskpankurite sõnaõigus on läinud tunduvalt väiksemaks.“
