„Eesti hädaolukordadeks valmisolek on üles ehitatud nii, et seaduses ja selle allaktides on kirjeldatud elutähtsad teenused ja need riigiasutused, kes nende toimimise eest vastutavad ja neid vastavalt seaduses ära toodud tunnustel ka delegeerivad. Nad peavad jälgima seadusest tulenevate nõuete täitmist ja ise korraldama tegevuse oma alltöövõtjatega," kommenteeris Anvelt, kuidas on lahendatud elutähtsate teenuste osutamise vahekord ning jagatud vastutus. Nii näiteks vastutab makseteenuse ja sularaharinglemise korralduse eest Eesti pank. Teenuste toimimise eest aga vastavalt suuremad pangad, näiteks Swedbank või SEB.

Anvelt ei pea mõistlikuks elutähtsate teenuste osutajate nimekirja muuta: "Ühe konkreetse alltöövõtja sissekirjutamine kuhugi õigusakti ei anna mingeid lisaeeliseid ega privileege, pigem vastupidi võib takistada oma nõuetele mittevastava lepingupartneri väljavahetamist,".

Samal hinnangul oli ka siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Galina Danilišina.

"Nets Estonia lisamine elutähtsa teenuse osutajate hulka ei muudaks oluliselt olukorda. Kuna pankadel on kohustus vastutada oma alltöövõtjate eest ja elutähtsa teenuse toimepidevuse eest, siis pankade ja Nets Estonia vaheline koostöö on rangelt reguleeritud nendevahelise lepinguga," sõnas Danilišina ning kahtles, kas Nets Estoniat tasub nimistusse lisada.

"Lõplik vastutus tarbijate ja riigi ees on pankadel. Pangad ka vastutavad oma alltöövõtjate eest," täiendas ta.

Danilišina lõpetas, et pühapäeval toimunud teenuse katkestus oli seaduse mõttes lühiajaline, kuigi inimeste jaoks arusaadavalt häirivalt pikk. "Selliseid tõrkeid tuleb kahjuks ette. Tegemist ei olnud hädaolukorraga,".