Vastlapäeval tuleb kõvasti juua ja süüa

Teisipäeval tähistatav vastlapäev on viimane päev enne suurt paastuaega, mis tähendab, et siis tuleb korralikult süüa, juua ja pidutseda.

Vastlapäev on kõikjal Euroopas tuntud kui suur peo ja karnevalipäev. Karneval tuleb ladina keelsest sõnast carnevale ja tähendab lihajättu, seda nimetust kasutati algselt suure paastu eelsete päevade pidustuste kohta.

Lihajätt ei ole eesti kõnepruugis siiski eriti juurdunud erinevalt nimetusest lihavõtted. Selleks päevaks keedeti lihatünni põhja jäänud seapea ja -jalad koos ubade või hernestega pühadetoiduks.

Kuna vastlapäev tähendab ka suure paastu algust, siis pidi toit sel päeval kogu aeg laual olema. Hea viljasaagi saamiseks tuli vastlapäeval üheksa korda süüa. Hommikul söödi tavaliselt tanguputru, lõunaks ja õhtuks keedeti seajalgu ubade või hernestega.

Seajalgade söömine pidi sead suveks kärmeks tegema. Üldse tuli vastlapäeval süüa hästi rasvaseid toite. Seajalakondist valmistati vurr ning võeti regi kaasa ja mindi liumäele vastlasõitu tegema.

Liulaskmisega taotleti head linakasvu ja see oli eelkõige pereema kohustus. Eriti head pidid linad kasvama siis, kui liugu lasti palja istmikuga või linaseemnete kotikese peal.

Kõik naistetööd — ketramine, nõelumine, kudumine jne — olid vastlapäeval keelatud. Kes keelu vastu eksis, sel pidid kasvama “õige virinad ja närused lambad” või “luised ja takused linad”. Küll aga soovitati vastlapäeval paelu punuda — siis on sead suvel hästi vagusad.

Ilma on vastlapäevaks raske ennustada, sest see on liikuv püha, mis võib langeda 8. veebruarist 7.