Vastasseisu Tartu ülikoolis hakkab klaarima riigikogu
Erimeelsused Tartu ülikooli juhtimisstruktuuri kujundamises said alguse läinud aasta oktoobris, mil Tartu ülikooli kuratoorium esitas omalt poolt riigikogule ettepanekud kavandatava Tartu ülikooli ja ülikooli seaduse muutmiseks. Pingeid tekitavad muudatused on seotud arusaamaga, kes on need inimesed, kes hakkavad valima Tartu ülikooli rektorit, kinnitavad ülikooli arengukava ja eelarve.
Kui viiekümneliikmeline Tartu ülikooli teadlasi ja üliõpilasi koondav ülikooli nõukogu oli mullu suvel arvamusel, et tähtsaimad ülikooli puudutavad otsused võiksid endistviisi sündida laiapõhjalises otsustuskogus, kuhu kuuluvad ülikooli enda inimesed, siis kuratooriumi arvates peaks ühiskonnale andma senisest suurema otsustusõiguse.
Nii pakkuski riigikogu liikmetest, ettevõtjatest ja kultuuriinimestest koosnev 15-liikmeline kuratoorium, et tähtsaimaks otsustusorganiks võiks saada üheteistkümne liikmega otsustuskogu. Selle väiksema ringi peaks moodustama viis Tartu ülikooliga seotud inimest, viis ühiskonnas tuntud inimest ja üks teaduste akadeemia liige.
Kuigi ajakirjanduses on ülikooli juhtimist puudutavad erimeelsused leheveerge täinud juba mitu kuud, on vastasseis kuratooriumi ja Tartu ülikooli nõukokku kuuluvate professorite vahel kulmineerunud alles hiljuti. Nii näiteks kirjutasid professorid Jüri Allik, Arvi Freiberg, Marju Lauristin, Enn Lust, Toivo Maimets, Jüri Sepp, Margit Sutrop ja Paul Varul jõulude eel riigikogule ühispöördumise, milles juhtisid tähelepanu sellele, et kuratoorium on läinud oma seisukohtade peaministrile, ministritele ja riigikogu kultuurikomisjonile esitamisega vastuollu mitte ainult ülikooli akadeemilise pere tahte, heade tavade ja ülikooli autonoomia põhimõtetega, vaid kuratoorium on ületanud ka oma pädevuse.
Endise haridus- ja teadusministri Maimetsa arvates vajab 1993. aastal väljatöötatud ja praeguseni jõus olev juhtimissüsteem ajakohastamist, ent kindlasti ei tohi kasutusele võtta ameerikalikku ettevõtte juhtimise mudelit. „Kuratoorium on välja pakkunud, et Tartu ülikooli võiks juhtida nagu äriettevõtet, millel on nõukogu ja siis igapäevaselt toimetav juhatus. Selline käsuliin ülikooli puhul ei toimi,” rääkis Maimets.
