Vassiljev: käibemaksu ametiauto pealt võiks tagasi saada proportsionaalselt auto tööks kasutamise osakaaluga
Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev polnud rahul rahandusministeeriumi plaaniga ametiautode käibemaksuvabastuse vähendamisest, vaid leidis, et käibemaksuvabastust tuleks rakendada vastavalt ametisõitude ja erasõitude osakaalule.
Praegu saab ametiauto ostmisel kogu käibemaksu tagasi. Rahandusministeeriumi palju tüli tekitanud plaani kohaselt saaks sõiduauto ostmisel ja rentimisel tagasi 50 protsenti käibemaksust, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.
Vassiljev nentis, et juriidilisel isikul on sõiduauto soetamine on täna olulisemalt soodsam kui eraisikul. "See tekitab motivatsiooni kasutada ettevõtte sõidukit erasõitudeks ning mõnel puhul lausa sel eesmärgil soetada. See on probleem nii ebavõrdsuses eraisikutega, ettevõtetega, kes seesugust optimeerimist ei rakenda, kui ka riigile vähem laekunud maksude näol," kommenteeris Vassiljev.
Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud muudatused ei lahenda tema hinnangul probleemi. Pigem kumab neist läbi soov saada täiendavalt maksutulu, et vähendada eelarve puudujääki.
Täna väidab ministeerium, et maksuamet ei suuda kontrollida sisendkäibemaksu tagasi küsimist erasõitude pealt, mistõttu toimub see tavaliselt täies ulatuses. "Uue eelnõuga öeldakse neile sisuliselt, et pange samamoodi edasi, aga raha saate pool sellest mis varem. Teisisõnu ei püüta hõlbustada kontrolli ja sellest tulenevalt erinevalt käituvate ettevõtete erinevat maksustamist, mis peaks olema tegelik eesmärk," kritiseeris Vassiljev.
Rahandusministeeriumi eelnõu lubab käsitleda autot ainult tööülesannete täitmiseks mõelduna või erasõitudeks kasutatavana. Esimesel puhul, kui see on maksuhaldurile veenvalt tõestatud, saab tagasi kogu käibemaksu, teisel juhul, sõltumata erasõitude proportsioonist poole sellest. Ei ole vahet, kas erasõitudeks kasutatakse autot viie või saja protsendi ulatuses.
"Mõistlikum oleks võimaldada ka vahepealseid variante, kus väikses mahus erasõitude puhul on võimalik käibemaksu tagasi saada proportsionaalselt tööks kasutatuga. Eriti olukorras, kus tänane seadusandlus käsitleb tööle tulemist ning sealt minemist töövälise kulutusena," lisas Vassiljev.
Tema sõnul tasuks ka tõsiselt kaaluda, kuigi teatud mõistlike piirangutega, kas tööle minekut ja sealt tagasitulekut tuleks ikka käsitleda töövälise kuluna.
