Varro Vooglaid: kohus ei ole mingi püha lehm, mida ei tohi kritiseerida

 (178)
Kultuurisõda, SAPTK
Varro VooglaidFoto: Karli Saul

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) taunib Martin Helme suunal meedias algatatud rünnakuid ja toonitab, et võimude lahususe põhimõtet on rünnanud mitte riigikogu EKRE fraktsiooni esimees, vaid Tallinna halduskohtu kohtunikud, kelle tegevust Helme kritiseeris.

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul ei ole kohus mingi püha lehm, mida ei tohi kritiseerida.

“Vastupidi, kui kohus ületab jämedalt oma volituste piire, et suruda ühiskonnale peale vastuvõetamatut ja inimloomusega vastuolus olevat homoideoloogilist programmi, õõnestades sedasi ühiskonna alusväärtusi, siis on kodanikel mitte ainult täielik õigus, vaid ka moraalne kohustus selline käitumine resoluutselt hukka mõista ja sellele vastu seista,” toonitas ta.

“Tõsi, Martin Helme väljendus temale omaselt reljeefses vormis, aga probleem, millele ta tähelepanu juhtis, on mitte üksi reaalne, vaid ka äärmiselt tõsine,” lausus ta ja lisas, et tegelikult peaks kohtunikkond ise hoolitsema selle eest, et kohtu institutsiooni mainet ei kahjustataks.

SAPTK juhatuse liige Markus Järvi juhib tähelepanu, et ei presidendil ega riigikohtu esimehel pole olnud Tallinna Ringkonnakohtu omavolitsemise kohta öelda mitte ühtegi kriitilist sõna.

“Ei president ega ka riigikohtu esimees pole vähemalt avalikult öelnud midagi kriitilist selle kohta, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud võtsid vastu kehtiva õigusega ühemõtteliselt vastuolus oleva ja samas äärmiselt tõsiseid ühiskondlik-kultuurilisi järelmeid omava otsuse, mille tulemusel kanti esimest korda abieluna Eesti rahvastikuregistrisse Rootsis sõlmitud homoseksuaalide liit. Küll aga hurjutatakse ebaõiglaselt neid poliitikuid, kes kasutavad elementaarset demokraatlikku õigust kohtuvõimu omavolile tähelepanu juhtida,” tõdeb Järvi.

Seotud lood:

“Sisuliselt on siin tegu otsese kohtuliku omavolitsemisega – kohtu poolt seadusandliku võimu usurpeerimise ning seeläbi esimeste sammude astumisega nn homoabielu seadustamiseks Eestis. Seejuures sõidavad kohtunikud teadlikult üle seadusandja selgelt väljendatud tahtest, mille kohaselt samast soost isikute liite ei loeta abieluks sõltumata sellest, kas need on sõlmitud Eestis või välismaal,” toonitas omakorda kõnealust kohtuotsust lähemalt analüüsinud Vooglaid.

SAPTK rõhutab, et kohtute rakendamine ideoloogilise võitluse teenistusse ei tohiks olla ühelegi õigusriikluse ja võimude lahususe põhimõttest lugupidavale inimesele vastuvõetav, mistõttu peavad kohtunikud arvestama, et kui nad hakkavad oma volituste piire ületades tegelema mitte õigusemõistmise, vaid ühiskonna ideoloogilise manipuleerimisega, siis tuleb neil poliitiliste ja ideoloogiliste tuulte pöördudes oma tegude eest vastutust kanda.

“Just nagu poliitikud peaks oma tegude eest reaalselt vastutama, nii peavad tehtu eest vastutust kandma ka kohtunikud – seda enam, kui kohtunikud hakkavad aktiivselt ja jämedalt sekkuma poliitiliste valikute langetamisse,” võtavad Vooglaid ja Järvi SAPTK seisukoha kokku.