Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse heledad köögiseinad on protestiks jalaga puruks löödud või katki lõigatud ja koridoriseinad võtmetega ära kraabitud, kirjutab Põhjarannik.

Nii on pisut üle aasta Illukal elanud varjupaigataotlejad köögi kasutamiskõlbmatuks muutnud, sest tervisekaitse ei luba keeta-küpsetada ruumis, mille seintesse on lõigatud augud. Aastavanusel elektripliidil on uks eest väänatud ning see ootab remonti.

Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse juhataja Indrek Kullami sõnul on lõhkumine protest, kuna Eesti pole see tõotatud maa, kuhu põgenikud jõuda lootsid. Rahutust tekitab arvatavasti ka teadmatus: mõned varjupaigataotlejaist on kaks aastat oodanud otsust pagulase staatuse saamise või mittesaamise kohta.

“Lõhkumised hakkasid peale läinud aasta detsembris, enne jõule, kui väljas oli külm ja pime ning ootusest ja teadmatusest väsinud lõunamaa meestel ei pidanud enam närv vastu,” ütles Kullam. Töötajad ei ole kedagi lõhkumiselt otseselt tabanud, küll aga on neil alust arvata, kes on seinaaukude põhjustajad. Tegemist on psüühiliselt ebastabiilsete noorte meestega, kes keelduvad ravist, kuid samas pole ka nii ohtlikud, et neid psühhiaatriahaiglasse paigutada.

Üks väidetav lõhkuja on varjupaigast juba lahkunud, varsti peaks minema ka teine, ütles juhataja, siis kavatsetakse lõhutud seinad ära remontida.

Vastuvõtukeskuse nõunik Ilor Teeväli ütles, et varjupaigataotlejate teise maja siseruumide ehitamisel enam nii kergesti lõhutavaid materjale nagu kipsplaat ja plastist seinakate ei tohiks kasutada.

“See maja on siin kõigiti euronormide järgi tehtud, aga vaevalt siia keegi kunagi Euroopast satub. Need, kes siia satuvad, pole selliseid tingimusi oma kodumaal näinudki,” ütles Teeväli.

Puhkusel viibiv siseminister Tarmo Loodus ütles eile Postimehele antud intervjuus, et riik ei saa vastu tulla pagulastele, kes nende jaoks rajatud eluaset lõhuvad ja nii võõrustaja usalduse kaotavad.

Praegu on Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse nimekirjas 24 inimest, kellest pidevalt on varjupaigas kuus. Varjupaigataotlejad saavad kuus 500 krooni elamisraha. Hügieenitarbed ja öömaja on neile tasuta. Samuti õpetatakse asüülitaotlejatele tasuta riigikeelt, neil on õigus tasuta tõlketeenusele ning õigusabile.

Praegu on käsil teise varjupaigataotlejate hoone ehitus, mis mahutaks tulevikus 50 võõramaalast, käigus olevas vastuvõtukeskuses on 30 kohta.