Varjatud sissetulek? Kuuest Eesti eurosaadikust vaid üks avalikustas oma teenistuse
Delfi saatis 29. novembril kuuele eestlasest Euroopa Parlamendi liikmele kuus küsimust.
1) Kui suur on teie igakuine teenistus?
2) Mitu nõunikut teil on? Millises riigis ja millise sissetulekuga?
3) Kas te rendide enda nõunikele Eestis ruume?
4) Kui suured on teie igakuised kulud bürootarvetele?
5) Kui suured on teie igakuised - okt-nov 2011 - kulud lennupiletitele Tallinna ja Brüsseli/Strasbourgi vahel?
6) Kas, kellelt ja kui suure raha eest olete sel aastal tellinud ekspertidelt analüüse, kokkuvõtteid, hinnanguid jne?
Kahe nädala jooksul vastas neile vaid üksikkandidaat Indrek Tarand, teised millegipärast ei soostunud vastama, kuigi on teada, et küsimused on nendeni jõudnud.
Vastamata jätsid Tunne Kelam (IRL), Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast (Keskerakond), Ivari Padar (SDE) ja Kristiina Ojuland (Reformierakond).
Allpool on intervjuu Tarandiga, kes esimese Eesti eurosaadikuna avab oma sissetulekute köögipoole. Loodame, et see usutlus julgustab ka teisi meie eurosaadikuid aususele ja avameelsusele.
Indrek Tarand, kui suur on teie igakuine teenistus?
EP saadiku palk on 38,5 protsenti Euroopa kohtuniku palgast, seega igakuiselt 7665,31 eurot. See kuulub maksustamisele nn Euroopa maksudega, mille järel saadiku kontole laekub 5937,31 eurot.
Eesti kahjuks oma kodanikke Euroopas ei maksusta, ehkki mina pooldaksin näiteks 10 protsendi% maksmist ka Eesti haigekassa ja töötukassa heaks. Riigikogu saab peagi minu ettepanekud neis asjus.
Lisaks palgale makstakse ka parlamendi istungeist osavõtmisel päevaraha (enamikule on see lähetus välismaale) ja selle suurus on 293 eurot päeva kohta. Kui kõikidel päevadel kohal olla, siis ligi 1200 eurot nädalas ja neid nädalaid koguneb aastas 37 maksimaalselt. Kui hääletusest osa ei võta, siis päevaraha ei maksta ka kohaloleku eest. Tinglikult võib teenistusele lisada ka nn kontorikulu, mis on 4200 eurot kuus, kuid mille kulutamiseks on kindlad reeglid. Neid kulutusi ei pea samal kombel esitama nagu riigikogu kuluhüvitist, sest sarnaseid ettepanekuid pole EP kunagi heaks kiitnud. Samas kuludokumentatsiooni peab hoidma alles võimaliku pistelise kontrolli jaoks kuni 5 aastat pärast mandaadi lõppu.
Mitu nõunikku teil on? Millises riigis ja millise sissetulekuga?
Mul on kolm assistenti Brüsselis ja kaks Eestis. Brüsselis ongi piiravuks kolm, koduriigis pole arv piiratud. Küll aga on ülempiir aastasel palgafondil, millest tuleb enne palkade maksmist maha arvata assistentide lähetuskulud Strasbourgi, Eestisse ja vajadusel ka mujale (minu puhul sagedasti Island). Samuti peab arvestama sama kuluartikli puhul praktikantide osa, mis on 1600 eurot kuus.
Assistendid ei ole Euroopa Liidu ametnikud, seega nende palgad automaatselt iga-astaselt ei tõuse, samuti ei pea nende sissetulekuid avalikkusele teatavaks tegema. Ütlen vaid, et nad ei saa Belgia miinimumpalka (1400 eurot), vaid pigem keskmist (2000 eur). Eesti assistentide puhul saan märkida, et nende tööpanuselt teenib Eesti maksuamet aastas umbes 34 000 eurot.
Läbipaistavamaks nende andmetega, ilma oma töötajate õigust privaatsusele rikkumata, ma minna ei saa.
Kas te rendide enda nõunikele Eestis ruume?
Ei!
Kui suured on teie igakuised kulud bürootarvetele?
Nagu ütlesin, eelarve bürookuludeks on iga kuu 4200 eurot. Sellest kontoritarveteks kulub suhteliselt tagasihoidlik osa. Viimati ostsin Eestist 637 euro eest. Kuna kasutan Eesti mobiilside pakkuja teeneid, et ikka võimalikult rohkem meie majandussse makse ja tulu laekuks, siis on päris märkimisväärsed sidekulud.
Transport maksab oma osa. Mul poleks isiklikult nendegi kulutuste avaliku esitamise vastu midagi, ent ma jätkan oma isa Andres Tarandi kehtestatud poliitilist joont – kuni kõik Eestist valitud saadikud avalikustamises kokkulepet ei saavuta, ei kavatse mina üksinda pioneer olla!
Kui suured on teie igakuised (okt-nov 2011) kulud lennupiletitele
Lennupiletite hinnaskaala on 350-1200 euro vahel, sõltub pileti klassist, ettetellimise ajast jne. Reegel ütleb, et makstakse tegeliku kulu alusel, dokumente esitades. Läinud nädala arve oli 760 eurot. Rõhutan, reeglid on 2004. aastaga võrreldes muutunud ja keegi ei saa näiteks bussireisi eest lennuki äriklassi hinda küsida ja ”vahet” omastada.
Kas, kellelt ja kui suure raha eest olete sel aastal tellinud ekspertidelt analüüse, kokkuvõtteid, hinnanguid jne?
Ma saan küllaltki paljudele oma küsimustele väga pädevaid vastuseid kahe vilistlaskogu – EÜS-i ja Johns Hopkinsi- sisevõrgustiku kaudu ning ehkki see on tasuta, on info hindamatu! Lisaks on minu assistendid mitte parteikoolist, vaid päriselt kõrgema haridusega, teeme seega ise paljut!
Kulud ”Budget 400” rubriigist, mis on igale saadikule ette nähtud EP-ga seotud poliitilisteks tegevusteks, ulatuvad umbes 7000 euroni. Selle summaga kaeti mitu konverentsi-seminari, mis 2011 Brüsselis tehtud. Nii roheliste fraktsiooniga kui Hollandi, Rootsi jt. riikide saadikutega ühishuvide alusel.
Peamiselt olid teemadeks väljendusvabadus, vaba tarkvara, inimõigused, korruptsioon. Näiteks IMMI teemalise konverentsi korraldamine koostöös Marietje Schaakega (ALDE), Euroopa Parlamendi Vaba tarkvara grupi (EPFSUG) raames ürituste korraldamine, Internet Freedom of Expression Online jne. Üldjuhul tähendab see ekspertide reisi- ja majutuskulu, vahel ka kohvilauda. Kirjaliku deklaratsiooni 003/2011 puhul, mis oli mõeldud ”Teeme Ära 2012” toetamiseks, lisandus ka trükiseid ja isegi T-särkide tegemine.
