Ta ütles "Terevisioonis", et ehkki Nõukogude Liidu riiginõukogu tunnustas 6. septembril 1991 formaaljuriidilselt Eesti iseseisvust, oli küsimus, mis saab N. Liidust edasi ja kas see moodustis ei hakka ajalugu uuesti tagasi kerima. Vastuse sellele küsimusele andis Minskis 8. detsembril 1991 Venemaa, Valgevene ja Ukraina vahel sõlmitud liiduleping, millega 21. detsembril liitusid Almatõs veel kaheksa endist liiduvabariiki ning moodustus SRÜ, vahendab ERR Uudised.

"Almatõ protokolli tähtsus seisneb selles, et lõplikult kadus formaalne-tehniline võimalus, et Nõukogude Liit võiks mingilgi kujul tagasi tulla. See andis kindlustunde," rõhutas saatekülaline.

Vare nõustub nendega, kes usuvad, et kui Boriss Jeltsinit ei oleks toona Venemaa eesotsas olnud, oleks asjad hoopis teisiti kujunenud. "Jeltsini personaalia oli niivõrd tugev ja domineeriv /.../, et ta lihtsalt vastustas N. Liitu kogu oma olemusega. Ta lihtsalt põhimõtteliselt ei saanud sellega kaasa minna."