Värbamine häirib ajateenijate vanemaid
“Nii kui poisil sai sõduri baaskursus läbitud, pakuti talle võimalust alustada ettevalmistust Scoutpataljoniga liitumiseks ja räägiti võimalusest minna juba tuleval aastal Iraaki,” kirjeldas toimunut Peter.
Kuna ajateenistuses olev noormees võttis kaitseväe pakkumise vastu ja teatas puhkusele saabudes ka vanematele, et tal on plaanis hakata palgasõduriks, muutusid noormehe vanemad murelikuks. “Ega siis selliseid otsuseid ei saa hurraaga langetada. Ma ei tea, kuidas ajateenijatele missioonipakkumisi tehakse, aga ajateenistuse esimestel kuudel pole selline värbamine küll eetiline,” lisas Peter.
Nüüdseks on Peteri noor sugulane sõduri elukutse valiku osas siiski ümber mõelnud.
Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna leitnant Andres Sang selgitas, et ajateenijatele käiakse tõesti teenistuse jooksul rääkimas eri võimalustest kaitseväe teenistust jätkata. “On ju ajateenistus elukutseliste kaitseväelaste põhiline juurdekasvu koht. Käiakse rääkimas mitte ainult Scoutspataljonist, vaid näiteks ka kõrgema sõjakooli ja kaitseväe lahingukooli õppevõimalustest,” selgitas Sang.
Samuti ei pakuta värbamisel ajateenijatele liitumist ühe või teise konkreetse missiooniga, vaid Scoutspataljoniga.
Kui ajateenija avaldab soovi näiteks Scoutspataljoniga liitumiseks ja täidab ankeedi, siis tegelik tegevteenistusega lepingu sõlmimine koos lisaväljaõppe ning julgeoleku- ja tervisliku kontrolli protsessiga käivitub Sanga sõnul siiski pärast ajateenistuse lõppu. “Ankeet ei kohusta millekski, see on mõeldud värbajatele vaid potentsiaalsete huviliste kaardistamiseks,” lisas Sang.
