Varasem prognoos ei pea paika: Eesti rahvaarv siiski ei vähene

 (59)
XII noorte laulupidu-ja tansupidu. Mina Jään
XII noorte laulupidu-ja tansupidu. Mina JäänFoto: Karin Kaljuläte

Statistikaamet ennustab, et 60 aasta pärast elab Eestis ligi 1,2 miljonit inimest ja rahvaarvu kahanemine on ligi viis korda väiksem kui varasema rahvastikuprognoosi järgi.

Rahvaarv väheneb järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra. Varasem prognoos, mis tehti 2014. aasta andmete järgi, ennustas 2040. aastaks 8 protsenti väiksemat rahvaarvu kui nüüd.

"Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur. Seega eeldab statistikaamet rahvastikuprognoosi uue põhistsenaariumi järgi, et rände tõttu kasvab rahvaarv igal aastal umbes 1500 inimese võrra.

Sündimus on oluline komponent, mille kaudu rahvaarv peamiselt kasvab. Praegusi trende pikendades võib eeldada, et sündimuskordajad jätkavad kasvu. "Prognoosi põhistsenaariumi järgi eeldame, et sündimus kasvab 2080. aastaks tasemele, kus ta on praegu lõpetatud sündimuskordajana – keskmiselt 1,86 last naise kohta," selgitas Tammur.

Oodatav eluiga tõuseb nii meestel kui ka naistel

Oodatav eluiga on praegu meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Need näitajad on iga aastaga tõusnud ning jäävad prognoosis jätkuvalt kasvama – 2080. aastaks on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89 eluaastat. Meestel toimub kasv natuke kiiremini kui naistel, mille tulemusel väheneb Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes erakordselt suur sooline lõhe oodatavas elueas 5,5 aastani.

Seotud lood:

Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Sünde jääb vähemaks ja mõne aja pärast hakkab surmade arv kasvama. Rahvaarvu muutuste juures on oluline, kuidas muutub Eesti elanike vanuseline koosseis. Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060-ndateni, misjärel toimub väike kasv.

65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab ühtlaselt 20 protsendilt 30 protsendile aastaks 2060. 20 aastaga langeb laste (0–14-aastased) osatähtsus rahvastikus 16 protsendilt 14 protsendile ja edasi toimub väike tõus. Et sündimus on allpool taastetaset, jääb loomulik iive negatiivseks.

Prognoositud rahvaarvude vanuseline koosseis 2020-2080 Statistikaamet

Rahvaarv püsib kasvutrendis Harjumaal ja Tartumaal

Prognoos valmis ka maakondade kohta aastani 2045. Maakondades toimuvad muutused erinevalt: kui Eestis kokku vähenes rahvaarv 2045. aastaks 2,7 protsenti, siis Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku. Kahaneva rahvaarvuga maakondades on elanikkond keskmisest vanem ja neis kujundab rahvastikku peamiselt surmade arv. Rahvaarv kasvab enam Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Tartu maakonna rahvaarv püsib samuti väikses kasvutrendis.

Tammur toob välja, et rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt olemasolevatele trendidele, pikendades neid tulevikku. "Selline pikendamine ei ole kunagi ühene, sest tulevik on tegelikult ettearvamatu. Isegi stabiilses kulgemises on alati alternatiivseid võimalusi, kuidas trendid hakkavad muutuma, rääkimata ootamatustest," ütles statistikaameti juhtivanalüütik.