„Tänu sellele, et me oleme hoidnud oma rahanduse korras ja teinud struktuurseid reforme, oleme me valmis liituma euroalaga tuleva aasta algusest,“ ütles Ansip kohtumistel.

Inflatsioonikriteeriumi täitis Eesti juba möödunud aasta novembris. Eesti valitsussektori võlg on Euroopa Liidu kõige madalam — 7,2 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Möödunud aasta Eesti valitsussektori eelarve defitsiit oli tänu struktuursetele reformidele ja avaliku sektori kulude vähendamisele vaid 1,7 protsenti SKT-st, mis on samuti üks madalamatest Euroopa Liidus. Eesti valitsussektori eelarve on olnud suuremas defitsiidis kui 3 protsenti SKP-st vaid aastal 1999, ülejäänud aastatel on olnud eelarve kas tasakaalus või aastatel 2002-2007 ülejäägis, mil koguti ka suurem osa reservidest.

„Meil on siiani valitsussektori reserve ligikaudu 25 miljardit krooni, mis on 11, 7 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust,“ ütles Ansip.

Soome peaminister Matti Vanhaneni hinnangul on Eesti tõenäoliselt ainuke riik Euroopa Liidus, kes täidab kõik Maastrichti kriteeriumid. „Euro vajab positiivset signaali ja Eesti liitumine euroalaga on seda kindlasti,“ ütles Vanhanen. „Ma loodan, et Eesti liitub euroalaga nii kiiresti kui võimalik, sest see on ka Soomele väga oluline,“ lisas Soome valitsusjuht.

Soome rahandusminister Jyrki Katainen avaldas kohtumisel peaministriga tunnustust Eesti valitsuse tööle. „Teie tegevus on olnud riigi jaoks väga õige ja ma hindan seda kõrgelt,“ kinnitas rahandusminister. Soome rahandusministri hinnangul ei ole võimalik luua töökohti ilma stabiilse majanduskeskkonnata. „Euro eesmärk on oluline stabiilsuse loomisel,“ ütles Katainen.

Nii Eesti peaminister kui ka Soome valitsusjuht ja rahandusminister olid nõus, et Eesti liitumine euroalaga muudab kahe riigi suhteid, eriti majandussuhteid veelgi tihedamaks.

Hetkel on Soome Eesti olulisem eksportturg. Soome on Eestis suuruselt teine välisinvestor. Eesti eksport on euroalaga tihedalt seotud, lausa 70 protsenti Eesti ekspordist on suunatud euroala riikidesse.