Vanglatest ei kao raamatud kuhugi

 (39)
Endise Harku vangla raamatukogu
Endise Harku vangla raamatukoguFoto: Ilmar Saabas

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus kinnitas, et vanglatest ei kao raamatud kuhugi, vaid need paigutatakse uuest aastast ümber.

“Ümberkorraldustega jätkavad vanglate raamatukogud tööd ja raamatute arv neis tegelikult kasvab,” ütles Rammus ja lisas, et muudatuste eesmärgiks on raamatute parem kättesaadavus.

Kui seni oli igas vanglas üks raamatukogu, siis uuest aastast jaotatakse raamatud vastavalt nende sisule erinevate osakondade vahel. Suurem osa raamatuid tõstetakse ümber eluosakonda vangikambrite juurde, kus vangid kõige rohkem aega veedavad. Rammuse sõnul on neil siis paremad võimalused raamatute lugemiseks, sest varem pääsesid vangid raamatukokku – mõnel pool raamatukäru juurde – vaid ühe korra kuus.

Kõigis kolmes (Tallinna, Tartu, Viru) vanglas ühendatakse huvijuhi ja raamatukoguhoidja ametikohad huvijuht-raamatukoguhoidja ametikohaks. Kedagi juurde ei palgata, sest töö võtavad üle praegused huvijuhid ning uuest aastast koondatakse kaks töötajat: üks raamatukoguhoidja Tartu vanglas ning üks Viru vanglas. Lugemisringe, mida on seni juhendanud raamatukoguhoidja, juhendab huvijuht-raamatukoguhoidja ka edaspidi.

Rammuse sõnul kasvab raamatukoguhoidjate tööd tegema hakkavate huvijuhtide koormus, kuid töömaht ei ole nii üüratu, sest erialaraamatute soovitamise ja vahendamisega tegelevad ka teised spetsialistid. Koolikirjanduse kättesaadavuse eest hoolitseb õppekorralduse spetsialist, keeleõppe ning sotsiaalprogrammide kirjanduse eest vastutavad programmide läbiviijad. Usuvabaduseks vajalikku kirjandust laenutab kaplan.

Seotud lood:

Kõik raamatud märgitakse triipkoodiga ning infosüsteem näitab, millises eluosakonnas nad parajasti on. “Nagu varasemagi töökorralduse juures, ei saa neid eluosakonnast ilma ümber registreerimata välja viia,” kinnitas Rammus ning lisas, et raamatute komplekteerituse jälgimist ja raamatute vahetust hakkab koordineerima huvijuht-raamatukoguhoidja.

Justiitsministeeriumi andmetel laenutatakse kõige rohkem sõnaraamatuid ja muud õppetööks vajalikku. Ilukirjandusest on vangide käes olnud enim näiteks Dan Browni ja Boriss Akunini teoseid. “See on vanglati mõnevõrra erinenud, sõltuvalt sellest, milliseid raamatuid on olnud rohkemates eksemplarides saadaval,” sõnas Rammus. “Meil ei ole muidugi ammendavat ülevaadet, kes mida päriselt luges, sest tihti kasutati ka lihtsalt võimalust raamat laenata igaks juhuks või siis mõnele kaasvangile edasi andmiseks.”

Ta lisas, et eluosakonnas hoitavat kirjandust võib vang lugeda ka ilma, et see tema nimele registreeritud oleks. “Me pole kätt vahele pannud, kui kambrikaaslased omavahel Akunini ja Browni raamatuid vahetavad ja teine teise nimele registreeritud teost lugema hakkab,” tõotas ta.

Rammus kinnitas, et vanglas on saadaval ka kriminaalromaanid, sealhulgas Alexandre Dumas vanglast põgenemisele keskenduv teos “Krahv Monte Cristo”.