Vanglateenistuse isu inimeste tausta intensiivsemalt uurida tõi kaasa seaduse ennekuulmatu läbikukutamise riigikogus

 (75)
Eesti Vabariigi eelarve kolmas lugemine Riigikogus
Eesti Vabariigi eelarve kolmas lugemine RiigikogusFoto: Priit Simson

Kolmapäeval kukkus riigikogu saalis läbi isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, mis ei saanud ainsatki poolthäält. Enneolematu sündmuse põhjuseks oli soov anda vanglateenistusele suuremad õigused taustakontrolliks.

Eelnõusse oli nimelt lisatud lehekülgede kaupa materjali selle kohta, kelle kohta ja kuidas saab taustainfot küsida vanglaid haldav vanglateenistus.

Infot sai koguda kokkusaaja, vanglateenistuse valvatavale objektile lubatava, vanglale teenuse osutamisega seotud isiku ning vangla julgeolekut ja korda ohustada võiva isiku kohta.

Vanglateenistus tahtis teiste seas näiteks järgmisi andmeid:

  • töö- ja ametikohad viimase kümne aasta jooksul, sealhulgas tööandja või ametiasutuse nimetus ja aadress, ameti- või töökoha nimetus ja aadress, töölt lahkumise põhjus ning vahetu juhi nimi ja kontaktandmed;
  • andmed vanema hooldusõiguse kohta hooldusõiguse kuuluvus, hooldusõiguse osaline või täielik üleandmine ühele vanemale, hooldusõiguse peatumine ja taastamine, hooldusõiguse piiramine, hooldusõiguse täielik äravõtmine, lapse eraldamine perekonnast;
  • seotus mittetulundusühingute ja teiste mittetulundusliku iseloomuga organisatsioonide või ühendustega viimase kümne aasta jooksul, sealhulgas organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning taustakontrolli adressaadi roll;
  • andmed karistuste kohta, olenemata karistusandmete kustutamisest, sealhulgas karistuse määranud kohtu, kohtuvälise menetleja või asutuse nimetus ning karistuse kohaldamise aeg, õiguslik alus ja liik, temale ametnikuna määratud distsiplinaarkaristused ning andmed kantud vangistuse või aresti ja kohaldatud vahistamise, sealhulgas Euroopa vahistamismääruse alusel, kohta;
  • andmed, mis on kogutud jälitustegevuse käigus;
Seotud lood:

3. detsembril arutas eelnõu riigikogu põhiseaduskomisjon. Selleks ajaks oli komisjoni jõudnud kiri õiguskantsleri kantseleist mis juhtis tähelepanu sellele, et eelnõu teise lugemise käigus sellesse lisatud taustakontrolli puudutavad vangistusseaduse muudatused võivad olla ebaproportsionaalsed ning vastuolus põhiseadusega.

Küsimust arutati, sest oli reaalne võimalus, et õiguskantsler peab seda punkti põhiseadusevastaseks ja võib seetõttu pöörduda riigikohtusse, et seadus põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada. Eelnõu teine lugemine oli aga juba lõppenud ja parandusi sisse viia ei saanud.

Komisjoni esimees Marko Pomerants leidis seetõttu, et eelnõu kolmas lugemine võiks olla 12. detsembril. Vahepeal oli kavas suhelda õiguskanstsleriga ja selgitada, kas vastuolu põhiseadusega on olemas. Saadikud lootsid, et vajadusel oleks saanud eelnõu täiskogu päevakorrast ka tagasi võtta.

Läks aga nii, et kasvas kartus, et vanglaid puudutav osa on põhiseadusega vastuolus, aga justiitsministeerium ei tahtnud eelnõu vastu võtta. Seetõttu tehtigi taasiseseisvunud Eestis enneolematu samm ja eelnõu hääletati opositsiooni ja koalitsiooni ühiste häältega maha.