“Eraldi osakondade rajamisel oli eeskätt psühholoogiline mõte,” ütles justiitsministeeriumi vanglate osakonna peaspetsialist Peeter Krall esmaspäeval BNS-ile.

Kralli sõnul jäid seetõttu olemata massirahutused ja võib-olla ka mõni laip.

“Ilmselt mõni eluküünal oleks võinud kustuda, kui oleksime HIV-positiivsed teistega kokku jätnud,” ütles Krall.

Kralli sõnul algas esimeste HIV-positiivsete kinnipeetavate eeluurimisvanglast Murru vanglasse üleviimisel seal näljastreik, teadmatusest nakatumisohu hirmus vangid nõudsid viirusekandjate mujale viimist.

“Harku naistevanglas oli samuti paanikaoht õhus,” ütles Krall.

Kralli sõnul on HIV-positiivsete osakonnad üleminekuetapp ning viirusekandjad hakkavad olema vanglates teistega läbisegi.

Vanglaametnikud on selleks ette valmistava koolituse juba läbinud ning selle teevad läbi ka kinnipeetavad, rääkis Krall.

Kralli sõnul on vanglate HIV-osakonnad peaaegu viimase piirini täidetud. Keskvanglasse rajatud osakonna 50 kohta sai täis, otsime ruumi selle laiendamiseks, rääkis ta.

Nii noorukite eeluurimisvanglas Maardus kui ka Murru vanglas on Kralli sõnul kummaski 27 HI-viiruse kandjat.

Maardus on HIV-positiivsetele eraldatud alumine korrus täis ning kamber kambri haaval võetakse nende jaoks kasutusele juba teise korruse omi. Täituma hakkab ka 30 kohaga Murru vangla osakond.

Harku vangla kolm esimest HIV-positiivset naisvangi elavad Kralli sõnul küll omaette toas, kuid päeval liiguvad kambrist väljas teiste keskel. Teistega koos on ka Viljandi noortevangla esimene HIV-positiivne.

Kuigi HIV-testi teevad selle aasta algusest läbi kõik, kes vanglasse satuvad, ei ole välistatud, et HIV-positiivseid on ka juba kinni istuvate vangide hulgas, nentis Krall.

Samas ei ole tema sõnul vangide lauskontroll rahapuuduse tõttu mõeldav. “Eelarve hakkab niigi aasta teisel poolel kärisema,” ütles Krall.

HIV-tõvestatud vangide probleemi lahendamiseks ei ole eelarves eraldi raha ette nähtud. Valitsus eraldas keskvanglasse eriosakonna loomiseks reservfondist mullu detsembris 170.000 krooni.