Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik selgitas Delfile, et juba kord mõistetud ja jõustunud vangistust on võimalik pikendada üksnes uue kuriteo eest mõistetava karistusega liitmise korral.

"Alates käesoleva aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega on vangistusest kõrvale hoidmine selgesõnaliselt kuriteona karistatav," täpsustas Tuulik. "Kas käesoleval juhul on alust kriminaalmenetluse alustamiseks vangistusest kõrvalehoidmise eest, saab kaaluda ja põhjendada prokuratuur."

Prokuratuurist öeldi Delfile, et Galojani puhul pole võimalik seda seadusemuudatust kohaldada ega lisakaristust vangistusest kõrvalehoidmise eest taotleda.

Galojan viiakse üle Harku vanglasse

Esialgu viibib Galojan Tallinna vanglas. Tuulik viitas vangistusseadusele, mis sätestab, et kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi ületada kolme kuud.

"See võib ka lühem olla. Kui esmased toimingud saavad tehtud, siis reeglina konvoeeritakse kinnipeetav esimesel võimalusel karistuse kandmiseks Harku vanglasse," ütles ta.

Kõigile saabuvatele kinnipeetavatele tehakse esmalt arstlik tervisekontroll, tehakse kindlaks tema riigikeele oskus ja võetakse üldandmed (elukoht, haridus, perekonnaseis jne).

Kinnipeetav fotografeeritakse, temalt võetakse sõrmejäljed ja DNA-proov ning väljastatakse vangla riietus.

Seadus näeb vangidele ette ka lühiajalise väljasõidu, kuhu lubatakse vange pärast väga põhjalikku kaalumist ja konkreetsete riskide hindamist.

"Lühiajalisele väljasõidule saab lubada vangi, kes on kandnud karistusest ära vähemalt ühe aasta," täpsustas Tuulik. "Seega, kuna Galojanile mõistetud reaalse vangistuse pikkus on viis kuud, siis nii lühikese vangistuse puhul lühiajalist väljasõitu lubada ei saa."

Galojanile mõistetud karistus ei aegunud, kuna karistusseadustiku järgi peatub kohtuotsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest ning ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda.