Vangidele seatud piiranguid täpsustav eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
Justiitsminister Kristen Michali sõnul täiendatakse eelnõu ühe osana kinnipeetavate distsiplinaarkaristuste loetelu, kuhu lisatakse näiteks sellised olmemugavust lisavate asjade nagu isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine.
"Selliseid seadmeid saab edaspidi rikkumise toime pannud vangilt ära võtta kuni 45 päevaks," lausus Michal.
Samuti täieneb seadus tingimustega, millistel juhtudel vangla keeldub kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest.
"Seni määras seda vangla sisekorraeeskiri. Tavapraktikast aga sai seadusesse kirjutatud avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate kohustus kanda isiklikku riietust, vanglavorm jääb endiselt kinnisesse vanglasse," lausus Michal.
Ühe täiendava piiranguna tuuakse vangistusseadusesse õigus piirata vanglavälist suhtlemist kinnipeetaval, kes on süüdi mõistetud riigivastase süüteo eest ehk näiteks riigireetmise, salakuulamise, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamise või teiste sarnaste kuritegude eest.
Nende osas võib edaspidi piirata vanglavälist suhtlemist näiteks lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste osas, aga ka vanglasisest suhtlemist liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise näol.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja teatel annab piiranguks loa halduskohtu esimees või tema määratud kohtunik, kui seda on taotlenud julgeolekuasutuse juht.
Piirangute seadmise eelduseks on põhjendatud kahtlus, et vanglavälisest suhtlemisest või vanglasisesest kokkupuutumisest teiste kinnipeetavatega võib tuleneda oht riigi julgeolekule või see võib soodustada uue kuriteo toimepanemist.
Eelnõuga on täiendatud ka vanglaametnike ja kriminaalhooldusametnike õigusi. Näiteks saavad kriminaalhooldusametnikud õiguse kontrollida, kuidas hooldusalused täidavad neile kohtu poolt pandud piiranguid, nagu näiteks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. Kehtiv õigus on sellise kontrolli osas üsna üldsõnaline.
Vanglaametnikele antakse eelnõuga õigus reageerida vangla vastu suunatud õigusrikkumisele, mis on toime pandud väljaspool vanglat, nagu näiteks katsed ülevisete abil vanglasse keelatud esemeid toimetada. Edaspidi saab vanglaametnik sellisel juhul üleviske teinud inimese politseile üleandmiseks kinni pidada.
Eelnõuga on täiendatud ka kannatanute õigusi. Neile antakse õigus saada informatsiooni süüdimõistetu poolt karistuse kandmise kohta. Olgu selleks infoks siis karistuse kandmisele asumine, karistuse täideviimine või kriminaalhoolduse käik.
Lisaks eelnevale muudab eelnõu kriminaalhooldusaluse elukohast lahkumise tingimusi. Edaspidi peab välismaale sõita sooviv kriminaalhooldusalune, sõltumata seal viibitava aja kestvusest, igal juhul kriminaalhooldajalt elukohast lahkumiseks luba taotlema.
Kehtivas õiguses ei pea isik luba küsima juhul, kui ta soovib minna välismaale vähemaks kui 15 päevaks.
