Mingi lahendus tuleb Jelisseinini hinnangul leida kolmapäevaks, praegu vangla administratsioon otseselt streiki ei sekku. “Võib-olla eemaldame aktsiooni organiseerijad teistest vangidest,” on Jelisseinini sõnul üks võimalik variant.
Vangla direktori väitel loobuks enamik vange näljastreigist, kui organiseerijad neid ei mõjutaks. Jelisseikin lisas ka, et osa aktsiooni taga olevad vange on endale toitu varunud.
Murru vanglas on söögist keeldunud 760 kinnipeetavat, Tallinna vanglas nimetas end näljastreikijaks 389, keskvanglas 54, Rummu vanglas 318 ja Ämaris 231 vangi, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Murru vanglas on direktori käskkirjaga välja kuulutatud eriolukord, keelatud on spordisaali ja raamatukogu külastamine, peatatud on töö- ja õppekohtadele viimine.
Rummu vangide esindaja Janek Rähmanen rääkis pühapäeval BNS-ile, et osa praegusi kinnipeetavaid on mõistetud karistust kandma poolkinnise režiimiga, kuid uue seadusega on see kaotatud.
Vangide hinnangul on aga tegemist ebaõigluse ja põhiseaduse rikkumisega, sest nad peavad kohtu määratud karistust kandma edasi kinnises vanglas, kuid kergemat karistust sel viisil raskemaga asendada ei saa.
Vangidele keedetud toiduportsjonid jõudsid reedel vanurite ja teiste abi vajavate inimeste lauale. Oma menüüd said täiendada tugikeskus Ema ja Laps, tugikeskus Tootsi Tuba, laste tugikeskus Asula tänaval ja kodutute varjupaik Männikul.
Vangid pole rahul, et uue seadusega keelati neile pakkide saatmine ja piiratakse rahasaadetisi. Pakkides jõudsid justiitsministeeriumi andmeil vanglatesse uimastid. Saadetud rahast läheb pool nüüd kinnipeeteva tekitatud kuriteo kahju hüvitamiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetuseks, 30 protsenti saab vang kätte.
Rähmanen rääkis, et vanglas pakutavates toitudes pole vitamiine, pakkidega neid aga saadeti.
