"Rohkem ei ole seaduseelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi. Olen ühe arupärimise juhatuse nimel vastu võtnud ja nüüd on mul üks teadaanne," märkis Kallas istungil.

"Seoses muudatustega valitsuskoalitsioonis ja riigikogus ma astun tagasi riigikogu teise aseesimehe kohalt," ütles ta.

"Uus aeg, uued inimesed. Mul on kahju lahkuda ametist, kus sinu poole alati pöördutakse kõigepealt austusega, lugupeetud ja muud taolist, mida mitte keegi kunagi enam koridoris ei tee. Aga selline muutus ja selline avaldus."

Riigikogu pressiteenistusest öeldi, et praegune olukord tähendab seda, et riigikogus valitakse uued aseesimehed. Esimehe valimine on päevakorras märtsis.

Uued aseesimehed valitakse järgmise töönädala esimesel istungil – kuna veebruari esimene nädal on istungivaba, juhtub see 8. veebruaril toimuval istungil.

Senine aseesimees Siim Kallas ütles esmaspäeval Delfile, et märtsikuus toimuvatel korralistel riigikogu juhatuse valimistel plaanib koalitsioon esimehe kandidaadiks seada Jüri Ratase (Keskerakond), aseesimeheks aga Hanno Pevkuri (Reformierakond).

Nüüd võib Pevkur aseesimehe koha saada kuu varem. "Selline ettepanek mulle tõesti on tehtud, seega kui koalitsioonisaadikud mind toetavad ja miks mitte ka opositsioonisaadikud, siis nii tõesti läheb," rääkis Hanno Pevkur Delfile neljapäeva hommikul.

Selle üle, kes võib nüüd veebruaris opositsiooni aseesimehe kandidaat olla, Pevkur praegu spekuleerida ei tihanud. "Mingi loogika ütleb, et kuna märtsis tulevad nagunii korralised riigikogu juhatuse valimised, siis võib-olla on Heliril [Helir-Valdor Seeder] mõistlik seni seal kohal ka jätkata," ütles Pevkur. "Aga ma muidugi ei taha ennustama hakata, mida opositsioon teeb või kuidas nad kokku lepivad."

Seeder: matemaatika järgi peaks kandidaat olema EKREst

Delfile teadaolevalt kohtusid kolm opositsioonierakondade juhti teisipäeval, et eelolevaid riigikogu juhatuse valimisi tõsisemalt arutada.

Praeguse asesimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on opositsiooni läbirääkimised aseesimehe küsimuses lõpusirgel, kuid nime veel välja hõigata ei taheta. Seeder selgitas ka, et läbirääkimised selles küsimuses on opositsioonil keerulisemad kui lihtsalt ühe nime välja valimine.

"Ega küsimus pole ainult selles, kes on riigikogu juhatuses opositsiooni esindaja – jaotatakse ka alalistes komisjonides aseesimeeste kohad, paari erikomisjoni esimeeste kohad, positsioonid vaadatakse tervikuna üle," rääkis Seeder.

Seeder tõdes, et traditsiooniliselt saab opositsiooni aseesimeheks riigikogu juhatuses suurima opositsioonierakonna kandidaat. Küsimusele, kas sotsiaaldemokraadid on nõus EKRE kandidaadi poolt hääletama, vastas Seeder, et poliitika on kompromiss ning kui opositsioonis ei suudeta kokku leppida aseesimehe kandidaadi küsimuses, läheb raskeks ka komisjonikohtade jagamisega.

"Kuna Isamaal ja sotsidel on komisjonides reeglina mõlemal üks liige ja EKREl reeglina kaks, siis kui opositsioonis kokkulepet ja koostööd ei saavutata, minnaksegi täiesti lõhki," selgitas Seeder.

Erakondade esindatus Riigikogus
Reformierakonnal on 34 saadikut.


Keskerakonnal on 25 saadikut.


Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on 19 saadikut.


Isamaal on 12 saadikut.


Sotsiaaldemokraatidel on 10 saadikut.


Raimond Kaljulaid on riigikogus fraktsioonitu liige.