Kuna raha on vähe, siis on vanglate keskhaigla uurinud vaid riskigruppi kuuluvaid kinnipeetavaid nagu süstivaid narkomaane, naha-, sugu- ja tuberkuloosihaigeid, B- ja C-hepatiiti põdevaid vange ning homoseksuaale.

Et HIV-iga nakatunute arv suureneb ja HIV-i levikut soodustavateks teguriteks on vanglate ülerahvastatus, siis peab justiitsministeerium vajalikuks kõigi kinnipeetavate testimist.

Vangidele tehtavate analüüside arv kasvab seetõttu ligi kahekordseks ning seetõttu taotleb justiitsministeerium valitsuselt täiendavat raha.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul tuvastati esimesed HIV-positiivsed kinnipeetavad keskvangla haiglas eelmise aasta mais. Viimaste kuude jooksul on keskvanglas diagnoositud keskmiselt kaheksa-üheksa uut HIV-positiivse juhtu nädalas. Eranditult kõik nakatunud on olnud süstivad narkomaanid.

Aasta algusest juuni lõpuni tehti vanglates 616 HIV-analüüsi, millest 229 osutusid positiivseks. HIV-analüüside ja immuunstaatuse määramiseks tehtud testidele kulus sel ajavahemikul 187.150 krooni

Kokku on praegu Eesti vanglates ligi 300 HIV-positiivset kinnipeetavat.

Justiitsministeeriumiga on eriarvamusel rahandusministeerium, kes märgib oma alternatiivses valitsusse minevas korralduse eelnõus, et justiitsministeeriumi taotluses on jäänud põhjendamata analüüside võtmise arvu kahekordse kasvu põhjused.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eraldada justiitsministeeriumile vangide analüüsimiseks täiendavalt 250.000 krooni.