Lastekodulapsed üle Eesti on ilma jäänud neljast miljonist eurost. Sotsiaalminister Kiik nõuab terviklahendust
Asendus- ja järelhooldust puudutav rahastus sattus kriitika alla möödunud esmaspäeval, mil selgus, et Tallinna linn jättis lastekodulastele maksmata miljon eurot. Probleem on aga üle-Eestiline ning sotsiaalminister sihib paremini korraldatud lahendust.
Sotsiaalminister Tanel Kiik kutsus kolmapäevaks, 26. veebruariks kokku ümarlaua, arutamaks kohalike omavalitsuste esindajatega, kuidas asendus- ja järelhoolduse korraldust kogu Eestis paremaks muuta. Eesmärk on kuulda omavalitsuste tagasisidet ilmnenud kitsaskohtade osas ja arutada koos edasisi samme nende lahendamiseks.
“Omavalitsuste roll vanemliku hoolitsuseta jäänud laste heaolu tagamisel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Ehkki kohalike omavalitsuste jaoks on teenuste korraldamine ja rahastamine võrdlemisi uus ülesanne, tekitab toetusfondi kaudu eraldatud vahendite jäägi suurenemine üle Eesti muret.”
Ülejääk pea 4 miljonit eurot
Kohalikele omavalitsustele eraldatakse riigi poolt asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks toetusfondi kaudu vahendeid.
2020. aastaks on riik eraldanud kohalikele omavalitsustele selleks 18,4 miljonit eurot, 2019. aastal ca 17,8 miljonit eurot ja 2018. aastal ca 16,8 miljonit eurot. Möödunud aasta alguses oli vahendite jääk kohalikes omavalitsustes kokku 1,8 miljonit eurot, 2020. aasta alguseks oli see kasvanud juba 3,9 miljoni euroni.
„Tegemist on laiema murega, mis puudutab mitmeid omavalitsusi üle Eesti,” ütles sotsiaalminister. “Seega süüdlaste otsimise asemel peaksime keskenduma kitsaskohtade leidmisele ja parimate lahenduste väljatöötamisele, et pakkuda meie lastele ja peredele parimat tuge.“
Taustast
Asendus- ja järelhoolduse süsteem muutus 2018. aastast, kui asendushoolduse korraldamine ja rahastamine anti üle kohalikele omavalitsustele. Muudatuse üks peamine eesmärk oli perepõhise asendushoolduse osatähtsuse tõstmine, et vanemliku hoolitsuseta lapsed saaksid eelkõige üles kasvada perekeskkonnas, nt hooldusperedes.
Kolmapäevasele ümarlauale on kutsutud suuremate omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, sotsiaalkindlustusameti ning sotsiaal- ja rahandusministeeriumi esindajad.