Vanemapuhkuste süsteem muutub mitmes punktis kõvasti paindlikumaks: puhkust saab edaspidi võtta kasvõi päeva kaupa
Riigikogu muutis kolmapäeval vanemapuhkuse korda: vanematel on edaspidi märksa rohkem vabadust otsustada, kuidas nad vanemapuhkust korraldada tahavad. Kolmapäeval vastu võetud muudatusete kehtimahakkamisega läheb aega: muudatused jõustuvad 2022. aasta aprillist.
Vanemapuhkuse pikkuseks on jätkuvalt 435 päeva, aga edaspidi saab vanemapuhkust võtta kasvõi päevakaupa kolme aasta jooksul pärast sünnitust.
Puhkuse võib jätkuvalt ühekorraga välja võtta nagu praegu. Kes soovib, võib iga kuu võtta välja vaid poole ette nähtud vanemahüvitisest ja niimoodi pikendada hüvitise saamist kolme aasta peale. Samuti võib asja korraldada nii, et mõlemad vanemad käivad tööl osakoormusega, näiteks ema kolm ja isa kaks päeva nädalas. Tööst vabadel päevadel saab siis kumbki lapsega olla.
Muutub võimalikuks, et mõlemad vanemad on kuni kaks kuud koos vanemapuhkusel. Arvestada tuleb, et kokku on kasutamiseks puhkust jätkuvalt 435 päeva.
Lisaks vanemapuhkusele on olemas ka ema-, isa-, lapse- ja lapsendajapuhkus
Emapuhkuseks nimetatakse edaspidi senist rasedus- ja sünnituspuhkust. Puhkusele saab jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Seal ajal töötamine on tervise kaitsmiseks piiratud. Emapuhkus arvestatakse vanemapuhkuse hulka.
Isapuhkus oli ka siiani olemas. Selles osas tegi riigikogu muudatuse juba möödunud aastal: alates 2020. aasta juulist pikeneb isapuhkus 30-le päevale. Puhkus kehtib kolm aastat pärast lapse sündimist ja isa saab selle peatada ja seda taasalustada siis, kui ise soovib. Tegemist on vanemapuhkusele lisanduva puhkusega.
Kolmapäeval vastu võetud seadusemuudatuses on ette nähtud ka lapsepuhkuse sisseseadmine. Seegi hakkab kehtima 2022. aasta juunist. Kumbki vanem, kui ta käib tööl, saab pärast vanemahüvitise ärakasutamist kuni lapse 14-aastaseks saamiseni kümme päeva lapsepuhkust. Selle eest makstakse vanemale varasemast palgast poole ulatuses. Sedagi võib välja võtta kasvõi päeva kaupa. Kui üks vanem sureb või lapse sünnitunnistusele jääb isa märkimata, lähevad teisele vanemale ette nähtud päevad üle last kasvatavale vanemale.
2022. aastal muutub ka lapsendajatele ja hooldusperedele mõeldud lapsendajapuhkuse kord. Varem kehtis lapsendajapuhkus alla 10-aastaste laste puhul ja hooldusperedele polnud puhkust ette nähtud. Nüüd saavad kõik lapsendajad ja hoolduspered täies mahus 70 päeva tasustatud puhkust, mis tuleb ära kasutada kuue kuu jooksul. Ka siin on igaühe otsustada, kas puhkus välja võtta ühekorraga või päevakaupa.
Uue infosüsteemi väljatöötamine võtab aega
Nädala keskel heakskiidu saanud muudatused hakkavad kehtima alles kolme ja poole aasta pärast. Edaspidi hakkab kõigi lapse sünnist tulenevate puhkuseküsimustega tegelema sotsiaalkindlustusamet, siiani oli vanematel vaja suhelda näiteks ka haigekassaga. Sellega seoses töötatakse sotsiaalkaitse minister Kaia Iva sõnul välja uus informaatiline lahendus, mis aga nii kasutusmugavuse kui töökindluse tagamiseks võtab aega. Ka tuleb muuta mitmeid teisi seaduseid, mis võtab oma aja.
Tänavu märtsis jõustusid juba mõned muudatused, mis vanemapuhkuste korrale paindlikkust juurde andsid. Näiteks võib vanemapuhkuse ajal käia tööl ja kui palk on alla 1544 euro kuus, jääb vanemahüvitis sama suureks, kui kodus olles. Kolmikute ja enamarvuliste mitmike puhul makstakse vanemale lisaks toetust 1000 eurot kuus.
