Vanemapalk jääb sõltuma eelnevast palgast

Vanemapalga seadustamiseks ei ole enam takistusi, sest valitsusliidu osapooled otsustasid jääda truuks vanemahüvitise senistele põhimõtetele.

“Jonnimine on ära lõpetatud ja konsensus saavutatud. Meil ei ole enam erimeelsusi,” kinnitas reformierakondlane Toomas Tein pärast sotsiaalkomisjoni istungit.

Taasleitud koosmeel tähendab seda, et hüvitise alammäär mittetöötanud naistele jääb 2200 krooni juurde kuus. Kõrgepalgalistele sünnitajatele maksab riik aga alates 2004. aastast 17000kroonist maksimumi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Koalitsiooni tõi pingeid 20. oktoobril toimunud vanemapalga avalik arutelu, mille järel andsid nii rahvaliitlasest sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial kui ka Res Publica poliitik Andres Kork mõista, et ei toeta hüvitise nii kõrget lage. Lisaks nõudsid rahvaliitlased alammäära kergitamist 2480 kroonini, milleks kulunuks 40 miljonit lisakrooni. Sama suures tuleva aasta alampalgas leppisid äsja kokku tööandjate ja ametiühingute juhid.

Tekkinud segaduse klaarimisel pidid Eesti Päevalehe andmetel vaeva nägema peaminister Juhan Parts ja Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Oma peamise valimislubaduse — emapalga kehtestamise — venimisest oli aga sügavalt häiritud Reformierakond.

Teini sõnul on nüüdseks kõik seda meelt, et nii ülem- kui alammäära tuleb arvestada ühest ja samast ajahetkest. 2004. aasta puhul on seega aluseks 2002. aasta keskmine palk ja miinimumpalk. “Me ei saa rääkida 2004. aasta alampalgast,” lausus Tein.