„Eesti Õdede Liit on aastaid pingutanud selle nimel, et meie tervishoid muutuks patsiendikeskseks. Kui me tahame, et patsiendid saaksid ka edaspidi inimlikku hoolitsust ja kaasaegset professionaalset õendusteenust, peab õendusalal tagama konkurentsivõimelise hariduse ja motiveerivad õpitingimused,“ ütles Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden.

Eesti Õdede Liidu eestvedamisel koostatud Eesti õenduse ja ämmaemanduse riiklik arengustrateegia aastateks 2011-2020 sätestab kõige olulisema arengusuunana patsiendikeskse tervishoiu. Arengustrateegia elluviimise eelduseks on vajalikul määral professionaalsete õdede ja ämmaemandate olemasolu Eestis.

Arengustrateegia arvestab asjaolu, et vananev elanikkond suurendab märkimisväärselt vajadust õendusabi, sh koduõenduse ja teiste iseseisvate õendusabi teenuste järele.

Õdede liit ja koostööpartnerid, kelleks on tervishoiu kõrgkoolid, Tartu Ülikool ja haiglate liit, alustasid 2010. aastal sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi konsensuskokkuleppe sõlmimiseks, et kindlustada Eesti elanikele tervishoiuteenuste pakkumiseks vajalik õdede arv. Eestis on soovitav õe ja elanikkonna suhtarv minimaalselt 10 000 õde 1,3 miljoni inimese kohta. Praegu on õdesid vajalikust vähem.

Eesti Õdede Liit on arvukaim ja kõigi maakondade õdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub ligi 4200 liiget ehk üle poole Eesti õeskonnast.