Kui 1988 aastal Molotovi-Ribbentropi pakti salajane lisaprotokoll avalikkuse ette toodi, hakati avalikult rääkima sellest, mis oli 1940. aastal tegelikult juhtunud. Enam ei räägitud spontaansest revolutsioonist ja Eesti vabatahtlikust liitumisest Nõukogude Liiduga, vaid Eesti okupeerimisest ja sundliitmisest, võtab ajaloolane Seppo Zetterberg oma raamatus "Eesti ajalugu" toonased sündmused kokku.

Eesti laulev revolutsioon läks seepeale täie hooga edasi, 1988. aastal sai alguse ka kodanike komiteede liikumine, mis seadis endale eesmärgiks suveräänsuse saavutamise. Kuid ka Eesti rahvuslikele pürgimustele vastu seisev Interliikumine hoogustus samuti 1988. aasta lõpus.

Sellest ajast pärineb ka Leonarhd Lapini teos "Molotov-Ribbentrop II", kus kokkusulanud haakrist ja ning sirp ja vasar näitavad ilmekalt omaaegse salasobingu tagamaid. Sama kujund ehib ka näiteks meeleavalduste plakateid.

Foto: Kalju Suur, EE Arhiiv

1990 aasta sügiseks oli Moskvas selge, et uuendamispoliitika oli sattunud raskustesse ning 1991 aasta alguspoolel kasutati Baltikumis olukorra lahendamiseks vägivalda. Märtsis toimus Eesti iseseisvust puudutav referendum, mille hääletusest osavõtu protsent oli 83 ning 77,83 protsenti hääletanutest vastas jaatavalt küsimusele "Kas soovite Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatuse taastamist?". Moskva referendumi tulemusi aga ei tunnustanud.

15. mail 1990 korraldas interliikumine meeleavalduse Toompeal, mille käigus püüdsid nad siseneda Toompea lossi, ent see ebaõnnestus. Pildil Interrinde juht Mihhail Lõssenko nõukogudemeelseid juhendamas.

Lõssenko Toompeal, 19.05.1990 Foto: E.Tikerpuu, ETA/EE Arhiiv

Raadioüleskutse "Toompead rünnatakse, ma kordan, Toompead rünnatakse!" peaminister Egdar Savisaare poolt tõi Toompeale hulgaliselt vabatahtlike lossi kaitsma.

Edgar Savisaar Toompeal, 19 juuni 1991, Foto: Endel Tammepõld, EE Arhiiv

August 1991 tõi aga sobiva hetke iseseisvuse väljakuulutamiseks: rühm Nõukogude Liidu vanameelseid juhte üritas Moskvas riigipööret. Segadus lõppes kiiresti, kuid iseseisvus oli häältega 69:0 vastuvõetud.

Samal ajal saabusid Eestisse aga Pihkva õhudessantdiviisi täiendavad üksused, mis ründasid 21. augustil teletorni. Putši ebaõnnestumine Moskvas sundis ründajaid aga taanduma.

Fotol lahkuvad sõjaväelased.

Sõjaväelaste lahkumine Tallinnast, 21.08.1991, Foto: T. Veermäe, EE Arhiiv

Ülemnõukogu otsustas koostöös Eesti Kongressiga kokku kutsuda põhiseaduse assablee. See foto naeratavate põhiseaduse assamblee liikmetega on tehtud aastal 1992 Toompea lossi ees.

Põhiseaduslik assamblee, 07.1992, Foto: Tiit Veermäe, ETA, EE Arhiiv

Vaata fotogaleriid toonastest sündmustest:

Kasutatud materjalid:

"101 Eesti ajaloo sündmust", Mart Laar, 2010

"Eesti ajalugu", Seppo Zetterberg, 2009

Eesti Ekspressi ja ETA fotoarhiiv