Valvo Semilarski osas altkäemaksu tõendeid ei leitud, prokuratuur esitas süüdistuse toimingupiirangu rikkumises

 (53)
Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski
Tartu endine abilinnapea Valvo SemilarskiFoto: Reformierakonna veebileht, Reformierakond

Prokuratuur otsustas loobuda endisele Tartu abilinnapeale Valvo Semilarskile altkäemaksu süüdistuse esitamisest ning teatas kriminaalasja osalisest lõpetamisest. Süüdistus esitati aga korduvas toimingupiirangu rikkumises.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi allkirjaga määrus teatab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse nii Aivo Pärna suhtes, keda varem kahtlustas prokuratuur altkäemaksu andmises, kui ka Valvo Semilarski suhtes, keda prokuratuur kahtlustas siiani altkäemaksu võtmises.

Määrus nendib vaid, et menetlus lõpetatakse “kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu” ilma sisulisi põhjendusi esitamata. Samas jätkab prokuratuur menetlust Semilarski suhtes seoses toimingupiirangu rikkumise kahtlustega.

Valvo Semilarski tõdes, et ühest küljest on uudis kergendav, kuna ta on uurimise algusest peale teadnud, et ta ei ole süüdi. “Olen seda korduvalt nii uurijatele, prokurörile kui ka avalikkusele kinnitanud ning lõpuks on sõnum kohale jõudnud. Mul on kahju, et Tartu bussihankele pandi Kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolt selline negatiivne pitser külge,” kommenteeris Semilarski.

Seotud lood:

“Küll aga tekitab trotsi see, kuidas selline uudis prokuratuuri poolt teatavaks tehti või täpsemalt tegemata jäeti. Meenutagem, et kui mind kinni peeti, korraldasid Kaitsepolitsei ja prokuratuur koheselt pressikonverentsi ning teatasid kogu Eesti Vabariigile, et “Tartu kui ühe mõjukama omavalitsuse juhid on olnud äraostetavad”. Need avalikkuses õhku visatud kahtlused äraostetavusest käisid minuga kaasas pea kaks aastat,” selgitas Semilarski.

“Arvestades prokurör Grossi varasemaid avalikke väljaütlemisi minu aadressil tunnen ma, et mulle on tehtud liiga ning tekitatud põhjendamatult mainekahju. Kahjuks ei jää mul selles olukorras muud üle kui pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse,” tõdes Semilarski.

Valvo Semilarski kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on kõige olulisem nn Semilarski juhtumis see, et kaheaastase uurimise käigus lõpuks kokku vajunud altkäemaksu kahtlustus oli kogu kriminaaluurimise alguspunkt ja kese. “Just altkäemaksu võtmise kahtluse ettekäändel käivitasid uurimisorganid massiivse jälitustegevuse, mille käigus koguti 15 000 ühikut abilinnapea telefonikõnesid ja sõnumeid. Nüüd, kui algsed kahtlused on osutunud põhjendamatuks, siis paneb see veelgi enam kahtlema kogu jälitustegevuse seaduslikkuses,” lisas Nääs.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul oli Semilarski äriühingutega seotud läbi sõprussuhete nende juhtide ja omanikega ning läbi majanduslike suhete, kus üks osaline oli Valvo Semilarski või temaga seotud äriühing.

„Erinevate toimingupiirangu rikkumiste ulatus oli süüdistuses suur ja ühel juhul ka eriti suur ehk enam kui 400 000 eurot. Kõigil nendel juhtudel, kus Valvo Semilarski selliste otsuste vastuvõtmises osales, oleks ta end isiklike huvide tõttu taandama pidanud, kuid enam kui kolmekümnel korral seda ei teinud,“ ütles prokurör.

Tänavu juulis kuulati prokuratuuris täiendavalt üle altkäemaksu andmises kahtlustatav. „Varem kohtueelse uurimise ajal kahtlustatav uurijatele ütlusi ei andnud. Nüüd kuulasime kahtlustatava uuesti üle ja ta avas endaga seotud äriühingute ning Valvo Semilarski vahelisi seoseid. Nende uute asjaolude valguses ei olnud võimalik Valvo Semilarskile süüdistust altkäemaksu võtmises esitada.

Kriminaalmenetluses oli piisavalt tõendeid Valvo Semilarskile altkäemaksu kahtlustuse esitamiseks, kuid süüdistuse esitamiseks sellest ei piisanud,“ ütles Gross. Valvo Semilarskile oli esitatud kahtlustus nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altkäemaksu võtmises, mis mõlemad on teise astme kuriteod. Prokuratuur lõpetas menetluse altkäemaksu võtmise kahtlustuse osas, muus osas on kriminaalasi kohtusse saadetud.

Loe veel

Toimingupiirangu rikkumine on Grossi sõnul oluline korruptsioonikuritegu, mis mõjutab ettevõtjate vahelist ausat konkurentsi ja seeläbi usaldust riigi suhtes. „Kuigi toimingupiirangu rikkuja otsest isiklikku kasu ei saa, saavad kasu tema tegevusest mõjutatud ettevõtted ja inimesed, sest neil tekib antud juhul linnavalitsusega asju ajades teiste ees eelis,“ lisas Gross.

Süüdistuse kohaselt osales Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski aastatel 2015 kuni 2017 kokku enam kui kolmekümnel korral linnavalitsuse istungitel otsuste vastuvõtmises või nendele eelnenud toimingute tegemises, millest oleks end isiklike huvide tõttu pidanud taandama. Toimingud ja otsused, millest Semilarski end ei taandanud, olid muuhulgas seotud Tartu linnas tegutsenud äriühingutega, mille omanike või juhtidega ta töövälisel ajal isiklikul tasandil aktiivselt suhtles.